Konkurentsiamet otsustas, et lubab osaühingul Karksi-Nuia Soojus kergitada toasooja megavatt-tunni hinda, ning ettevõtte juht ütleb, et tänu sellele saab soojatootja tegevust jätkata.
Sooja hinna kergitamine päästab esialgu pankrotist
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
14. august 2011, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
5. augustil teatas Karksi vallavalitsus, et 10. septembrist müüb Karksi-Nuia Soojus toasooja megavatt-tunni hinnaga 54.43 eurot. Sellele lisandub 20protsendiline käibemaks, mis tähendab tarbijale 65.32 euro suurust lõpphinda.
Seni tuli megavatt-tunni eest koos käibemaksuga tasuda 57.52 eurot.
Enne kui konkurentsiamet hinnatõusule läinud teisipäeval rohelist tuld näitas, oli Karksi-Nuiat küttev ettevõte maha pidanud pika ja mitme kaotusega lõppenud vaidluse.
Esimest korda avaldati hinnakergitamise soovi 2009. aasta augustis. Tollal küttis Karksi-Nuiat kohalik puidufirma, aktsiaselts Textuur. Vallavalitsus lükkas ettepaneku tagasi, viidates puudustele esitatud andmetes ja hinna vähesele läbipaistvusele.
Sama aasta oktoobris asutas Textuur tütarettevõte, aktsiaseltsi Karksi-Nuia Soojus, kes võttis soojatootmise üle. Detsembris esitas uus firma vallavalitsusele taas hinnatõstmise avalduse, kuid ka see lükati tagasi. Seejärel käidi läbi kõik kolm kohtuastet, kuid neis leiti, et Karksi vallavalitsuse otsus on põhjendatud.
Möödunud aasta 1. novembrist jõustus seadus, mis andis toasooja hinna määramise õiguse konkurentsiametile. Nii pöörduski soojatootja pärast riigikohtu otsust nimetatud asutuse poole. Avalduse andis ta sisse tänavu 18. aprillil.
Textuuri juhataja Argo Jõgi rääkis konkurentsiametile tehtud avaldust kommenteerides juuni lõpul «Sakalale», et ettevõtte olukord on väga keeruline.
Asulat hakati kütma 2000. aastal ning esialgu pruugiti selleks puidujääke, mis firmale midagi maksma ei läinud. Vahepealse aja jooksul on puidujääkide hind turul seitsmekordistunud ja enam pole otstarbekas neid ahju ajada. Nii tulebki kütteks minevat puitu kalli hinnaga sisse osta ning mida aasta edasi, seda raskem on ots otsaga kokku tulla. Liiatigi on Karksi-Nuia soojuse hind olnud viimase dekaadi jooksul Viljandimaa väikseim.
Argo Jõgi jutust selgus, et septembrikuine hinnamuudatus situatsiooni drastiliselt paremaks ei muuda, kuid vähemalt ei jää karksinuialased sügise saabudes külma kätte.
«Valida oli kahe variandi vahel: kas kuulutada kohe pankrot välja või hinda tõsta ja esialgu veel edasi tegutseda,» lausus ta.
Ühtlasi ei muuda megavatt-tunni hinna kergitamine midagi soojatootmise haru müügiplaanides.
«Kütame senikaua, kuni küttesüsteemile ostja leiame,» ütles Jõgi ning lisas, et lihtne see pole. Ajalehtede kaudu on huvilist juba mõnda aega otsitud, kuid seni edutult.