/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2011/08/12/705938t1ha771.jpg)
Eile Olustveres alanud Eesti üliõpilaskondade liidu suvekoolis diskuteerib üle saja noore kõrghariduse rolli üle ühiskonnas ning arutab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksooga uut kõrgharidusreformi.
Tudengid ütlevad reformis sõna sekka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees Eimar Veldre sõnul on palju räägitud, et kõrgharidusreform peaks tagama tasuta õppe kõigile võimekatele ja motiveeritutele. «Diskussiooniga soovime välja tuua selle mõju noortele,» lausus ta.
«Kõrgelt haritud noor on Eestile väga oluline ja polegi rohkem öelda,» pahvatas Tallinna tehnikaülikooli rektoraadi liige Heiki Lemba, kes on üks suvekoolis esinejaid.
Sotsiaalne mobiilsus
«Oluline on, et kõrgharidusele oleks tagatud ligipääs rahaliste kohustusteta,» selgitas Eimar Veldre ning lisas, et kui praegu mõõdetakse võimekust tihti riigieksami tulemustega, siis huvi eriala vastu nende abiga välja selgitada ei saa.
Heiki Lemba sõnul aitab tasuta kõrgharidus suurendada sotsiaalset mobiilsust. «Vähem kindlustatud perest võimekas noor saab hea hariduse, mis tähendab suuremat sissetulekut ja kõrgemat elukvaliteeti,» lausus ta. Veel kõneles ta arenguringist: kõrgelt haritud inimesed on ettevõtluses aktiivsemad, see tagab majandusarengu ja riigi konkurentsivõime kasvu ning seda rohkem teenib riik maksutulu, millega arendada haridus- ja sotsiaalsüsteeme.
Veldre meelest ei näita hinded ja tähed alati seda, et tudeng sobib valitud erialale. Selleks tuleks sisseastujatega vestelda ning küsida neilt elulookirjeldust või senist töökogemust.
Ka Lemba sõnul on hinne subjektiivne. «Noor võib olla väga andekas, aga kui ta töötab 40 tundi nädalas ja õpib 40 tundi nädalas, siis on vaid aja küsimus, millal hinded selle topeltkoormusega kehvemaks lähevad,» selgitas ta.
«Tasuta haridus peaks hõlmama suurt ja vajadustepõhist toetuste süsteemi,» leidis Heiki Lemba ja lisas, et muidugi tuleb arvesse võtta ka Eesti eelarvet ning globaalse majanduse suunda.
Suvekooli aruteluringi eestvedaja, sihtasutuse Domus Dorpatensis tegevjuht Martin Noorkõiv toonitas, et tasuta õppest tähtsam on see, et haridussüsteem valmistaks inimesi ette eluks tervikuna.
«See peaks arendama noorte ettevõtlikkust ja suhtlusoskust, võimekust kaasata teisi inimesi — kõike seda, mida suurem osa meist tööelus tegelikult vajab,» ütles ta.
Eimar Veldre jutu järgi tekitab Eesti tasulise kõrgharidusega omale konkurentsi ja nii ei pruugi iga noor otsustada siin riigis õppimise kasuks. «Noor saab tasuliselt õppida Inglismaal ja Eestis, aga Soomes ja Rootsis saaks ta seda tasuta,» selgitas ta.
Mõtted kaasa
Martin Noorkõiv toonitas, et kõrgharidus ei ole hälve, kuigi sageli jääb mulje, et ülikooli lõpetanud vajavad kõrgema palga või riigis kinnihoidmise näol erikohtlemist. Tööandjad peaksid tema sõnul mõistma, et mõni noor ei ole näinud midagi muud peale eri koolide nelja seina.
«Noorte roll on neisse puutuvatel teemadel julgelt, läbimõeldult ning ühiselt sõna võtta,» lausus Noorkõiv.
Suvekoolis osalejad peaksidki kaasa saama mõtteid, millega seltskonda tagasi pöörduda.
TEEMAD
Eesti üliõpilaste liidu suvekoolis käsitletavad teemad
• Üliõpilaste ja noorte roll ühiskonnas
• Ettevõtluskeskkond
• Eesti sotsiaalsüsteem ja noorte roll selles
• Maailmaharidus ja rohemajandus
• Meedia vastutus ja noorte kuvand meedias
Allikas: üliõpilaskondade liit