Ugala loominguline juht Indrek Sammul teeb koduteatris «Amadeuse» proove ja pendeldab Tallinna vahet, sest Linnateatris taastatakse populaarset lavastust «Indrek. Karin. Tõde ja õigus. 4», milles ta mängib endiselt Indrekut.
Kohvikus üllatab Urmas Vadi, teatrisaalis teised mehed
13. august 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Sammul, kui heita pilk möödunud hooajale, siis mis rõõmustas ja mis valmistas pettumuse?
Rõõmu teeb see, et oleme suutnud vastu võtta nii palju külalisi. Iga uus inimene rikastab truppi. Oleme leidnud paljudega ühise keele ja nad tulevad heameelega tagasi. Näiteks teeb Terje Pennie kaasa peatselt etenduvas «Väikeses rahas», mis on Tanel Ingi lavastajadebüüt.
Mis valmistas pettumuse… Ma isegi ei oska öelda. Õigemini oskan, aga ei taha. On asju, mis õnnestusid natuke vähem, kui lootsin.
On selge, et mõnigi Viljandis sündinud lavastus ei koge siin niisugust publikuedu nagu Tallinnas. See on konteksti küsimus. Igas väikelinna teatris on sedamoodi: kui tuleb välja nišiasi, ei jätku sellele paratamatult piisavalt vaatajaid. Tallinnas on sellisele teatrile publik olemas. Meie küsimus on, kas suudame oma lavastusi viia Tallinna ja Tartusse.
Kas te septembrikuisele draamafestivalile lähete?
Ei. See on autorifestival ja kuraator tegi oma valiku, kus on põnevaid lavastusi. Meie seekord nende hulka ei mahtunud.
Kui teie oleksite «Draama» kuraator, millised kolm Ugala lavastust te siis Tartusse viiksite?
Möödunud hooajast kindlasti «Mee hinna» ja «Kollase noole».
Nüüd ma pean natuke mõtlema, mis võiks olla see kolmas... Õigus — «Postmodernsed leibkonnad».
Rääkige palun ka uuest hooajast.
Seekord on tulemas lavastusi, kus on suur osakaal just meie oma näitlejatel. Juba nimetatud «Väikeses rahas» on kandev roll Andres Tabunil. Kaasa teevad ka Luule Komissarov, Meelis Rämmeld ja teised.
On tulemas duetid, näiteks Peter Quilteri «Duettides», mille lavastab Oleg Titov, saavad Carita Vaikjärv ja Tarvo Vridolin mängida erinevaid karaktereid ning vedada tervet lugu.
Minu meelest on põnev, et meile tuleb selline tegelane Eesti teatrimaastikult nagu Urmas Vadi, kes on heas kirjutamishoos ja tavapäraselt põneva nägemusega. Tema lavastab oma näidendi «Minu isa 20 aastat hiljem».
Põhiliselt teevad kaasa kultuuriakadeemia näitlejatudengid, aga ka meie Vilma Luigega. Etendused on kohvikus ja ühtegi seda laadi asja pole Eestis varem tehtud. Meile on see paras peamurdmine, aga kindlasti väga põnev.
Lõpetuseks nimetan meil ammu mõttes olnud Peter Shafferi «Amadeusi», mis jõuab lavale üsna hooaja algul Andres Lepiku käe all. Seal mängime me Martin Milliga duetti, Mozartit ja Salierit.
Kas jõuate maja soojaks kütta, kui ilmad külmaks lähevad?
See sõltub sellest, kas publik jõuab meie juures käia. Kui jõuab, siis jõuame meie ka maja soojaks kütta.
Praegu elavad vist kõik teatrid peost suhu nagu enamik Eesti inimesigi.
Palun rääkige lähemalt koostööst kultuuriakadeemiaga.
Et elame väikeses riigis ja väikeses linnas, võiks paljut teha ühiselt. On küll teatreid, mis teevad tihedat koostööd näitlejatudengitega, aga sellist sümbioosi, nagu meie kavandame, ei ole kuskilt eeskujuks võtta.
Meil hakkavad käima nii valgustust, butafooriat, visuaaltehnoloogiat kui tantsu õppivad noored — kõik, kelle eriala puutub kokku teatriga. Nad saavad esimestest hetkedest teha tegelikku tööd, alustades kõige lihtsamatest asjadest ja lõpetades viimasel kursusel juba meistritööga.
Nii saavad nad tulevaseks tööks väga vajalikud praktilised kogemused, mida paljalt loenguid kuulates ei omanda.
Kas enda töötajaid võib seetõttu vähemaks jääda?
Kindlasti mitte. See esitab meie inimestele palju suuremad nõudmised. Meistrid, kes oma ala tunnevad ja edasi õpetavad, peavad jääma. Nad ei saa kuhugi kaduda.
Tehniliste erialadega on ehk lihtsam, aga kuidas te saate tulevastele näitlejatele pidevalt tööd pakkuda?
Olgu kohe öeldud, et koostöö käigus ei kao repertuaariteater Viljandist kuhugi, need asjad jäävad tugevalt lahku. On lavastused, mida teeb vaid püsitrupp, ja need, millega liituvad ka tudengid, kui nende tase on piisavalt hea. Kord aastas jõuab publiku ette suur ühistöö, kus teevad kaasa kõik vanema kursuse näitlejad ja tantsijad.
Lühidalt võiks seda nii tutvustada.
Meil on kultuuriakadeemiaga väga hea koostöö. Mõlemad pooled tajuvad, et saavad teineteist rikastada, ja see on tähtis. Ideid, mida ühise katuse alla mahutada, on väga palju. Eesmärk on luua Viljandisse põnev energeetiline taimelava, mis tekitaks kiusatust ja huvi mitte ainult eestlastel, vaid ka parimatel välisõppejõududel ja lavastajatel just Viljandisse tulla.
Küsimus ei ole selles, kuidas ellu jääda, vaid selles, kas tahame valdkonda rikastada ja arendada, mitte lihtsalt rutiinselt oma töö ära teha.
LAVASTUSED
Hooaja algul on tulemas neli uuslavastust.
• Peter Shafferi «Amadeus» (lavastaja Andres Lepik, peaosades Indrek Sammul ja Martin Mill)
• Sirkku Peltola «Väike raha» (lavastaja Tanel Ingi, osades Andres Tabun, Luule Komissarov ja teised)
• Urmas Vadi «Minu isa 20 aastat hiljem» (lavastaja Urmas Vadi, osades Indrek Sammul, Vilma Luik ja kultuuriakadeemia teatritudengid)
• Peter Quilteri «Duetid» (lavastaja Oleg Titov, osades Carita Vaikjärv ja Tarvo Vridolin)
Allikas: Ugala