Sotsialistlik kapitalist ei pelga võtta konservatiivseid riske

Jaak Sulg on oma kätega proovinud teha praktiliselt kõike, mis elu ette on andnud. Äris on tema sõnul tähtis oskus õigel ajal pidurdada ja gaasi anda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Päev, mil kohtun Viljandi Metalli juhi Jaak Sulega, on paljudele ettevõtjatele ilmselt üks mustemaid üle hulga aja. Esiuudis on, et investorid kaotasid USA aktsiaturgudel ligi triljon dollarit ehk 703 miljardit eurot. 

Võiks arvata, et tumedate silmaalustega Sulg istub kahe käega peast kinni hoides kolme monitori taga korraga.

Emotsionaalsed kriisid

Aga ei midagi sellist. Habetunud ja leebe olemisega Jaak Sulg on vana rahu ise.

«Ma ei kuulu seda usku inimeste hulka, kes mängivad börsil aktsiate ja väärtpaberitega,» muigab ta. «Pean seda väikest viisi spekulatsiooniks. Praegused kriisid on tingitud emotsioonidest ja tulevad osale kasuks. Kindlasti on mõnele äriringkonnale tulus kutsuda esile võlakirjade ja aktsiate väärtuse langus ning raha väärtuse vähenemine.»

Äris mängivad emotsioonid  hämmastavalt suurt rolli.  

«Me ju ostame ja tarbime paljusid asju tunnetest lähtudes,» selgitab Sulg. «Mis on moes, seda ostame, mis moest väljas, seda põlgame. Sellel ei pruugi olla praktilisusega kuigi palju pistmist. Tänapäeva majandus ongi suunatud tarbimisele ja selle kasvule. Pikas perspektiivis ei ole niisugune valik kõige targem, mõeldes, millise maailma me oma järglastele jätame.»

Tarvis on julgust ja usku

Mõni aasta tagasi Viljandi aasta isikuks valitud Jaak Sulg ei ole Viljandimaalt pärit. Ta on sündinud Pärnus ja lõpetanud seal ka keskkooli. Viljandisse suunati ta Tallinna polütehnilise instituudi ehitusteaduskonnast, mille muide lõpetas cum laude, ning siia ta jäi.  

Kuigi Viljandi kasuks pani omal ajal otsustama lahkelt pakutud korter, elu alustamiseks nõnda vajalik, elas Viljandi KEKi noor meister oma esimese tööaasta hoopis tehase katuse all ametiühingu toas. Töömehekarjäär algas aga planguvärvijana — teismelise poisikesena võõpas ta Pärnus üle majafassaade. Sõbrad olid samal ajal rannas peesitamas.

«Olen oma kätega proovinud teha praktiliselt kõike, mis elu ette on andnud. Mõni asi on õnnestunud, kuid eks ma ole hakkama saanud ka lollustega,» räägib Sulg. Juhi ja omaniku staatuseni jõudmiseks on ta läbinud nii tõusude kui mõõnadega tee.

Ka Viljandi Metallil, millega Sulg on olnud seotud peaaegu 20 aastat, on olnud nii paremaid kui halvemaid aegu, kuid praegu läheb ettevõttel hästi. Mis on selle taga? Õnn? Juhus?  

«Oskus õiges kohas olla ongi suuresti seotud õnnega,» arvab Sulg. «Julgus riske võtta peab olema kombineeritud konservatiivsusega ja iga väikese edu puhul ei tohi kohe lolliks minna.»

Kas on aga olemas retsept, kuidas saada miljonäriks? Selgub, et teatud eelduste korral isegi on.

«Esmalt peab hindama seda, milleks suuteline oled — kõigepealt tuleb vaadata endasse,» jagab Sulg kogemusi. «Kui sul on julgust ja usku,  siis võid hakata edasi tegutsema.»

Ta soovitab alustada väikselt, leida kas või tuttavate hulgast partner, kellele pakkuda oma teeneid mitte palgatöötajana, vaid väikeettevõtja ja äripartnerina, tehes töö ära oma käte ja oskustega. Ka Viljandi Metall alustas allhanketööde tegijana ühele Soome firmale. Tellijad ja nende nõudlikkus ning tööprotsess ise õpetasid.   

«Ilma teadmisteta muidugi ei saa,» toonitab Sulg. «Ei ole sõnakõlks, et õppimine on kõige alus.   

Jaak Sulg oli kunagi tuntud oma otsekohese ja sageli karmi ütlemisega kultuuri ja muude pehmete valdkondade liigse domineerimise kohta. Nüüd teeb ta koostööd Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiaga loomeinkubaatori metallikeskuse rajamiseks.

Aasta lõpul valmiva töökeskkonna eesmärk on luua võimalused ettevõtluse alustamiseks ehte-, sepa-, disaini- ja muud metallitööd tegevatele kunstnikele ning väikeettevõtjatele.

Tasakaalu saabumist ettevõtjate ja kultuurimaailma vahel ootab Sulg muide seniajani ja jälgib kurbusega ülikooli siirdujate eelistusi.

«Masu kainestas paljusid ja tuletas meelde, et ka vaimutegevuseks ja meelelahutuseks tuleb raha teenida reaalse tööga,» selgitab ta. «Praegu, kui kultuur on järjest enam lahknemas kommertsiks ja missioonitegevuseks, tuleb teha selgemalt vahet, mille maksame kinni maksude kaudu ning mille enda taskust pileti ja õllerahana.»

Viljandi Metalli toetus ennekõike kultuurirahvale mõeldud loomeinkubaatori arendamiseks kannabki eesmärki õpetada noori kunstiinimesi ennast paremini realiseerima ja kunsti abil tulu teenima.

«See on tulevik, hariduseta ja heade oskusteta kukub ühiskond üsna kähku kokku,» kõneleb Sulg.  

Metallitööstus on valmis loomeinimeste pakutavate ideede tootmisse juurutamisel kaasa aitama ja oma müügikogemustega toetama. See ongi koht, kus looming ja tööstus kohtuvad.

Sotsiaalne närv

Ettevõtjatele, eriti edukatele ettevõtjatele kiputakse sageli viltu vaatama.

«Eks iga inimene müü ennast tööturul ja taha saada võimalikult head palka, ettevõtjatega on samamoodi,» mõtiskleb Jaak Sulg.  Et kasumit saada, tuleb kogu aeg mõelda kuludele ja neid karmilt ohjata. Ettevõtete kasuminumbreid lugedes tundub, et omanikud saavad suurt tulu, kuid fakt, et kasum pannakse enamasti ettevõtte arengusse tagasi ja sellega tagatakse paljudele tööhõive, jääb alatihti märkamata.

«On väga tähtis, kuhu ettevõtja vaba raha paigutab,» kinnitab Jaak Sulg. «Kas ta panustab need ettevõtte arengusse või priiskab maha, on kinni inimeses. Nii on ka töömeestega. Mõni saab head palka, kuid suudab ikka elada peost suhu.»

Kui jutt läheb eestlaste järjest hoogustuvale väljarändele, jookseb üle ettevõtja näo vari.

«Kurb on see, et väljaränne on majandusliku sisuga, minnakse vaid rohkem teenima ning huvi maailma näha ja kogemusi saada pole peamine,» räägib mees, kes tegi noorpõlves auto ostmiseks Karjalas 40kraadises pakases 12tunniseid tööpäevi.

«See pole mingi lõbu — sa oled eemal perest ja tuttavatest, elukeskkond pole just briljantne ning võõras keskkond ei võta sind omaks,» tõdeb ta.

Jaak Sule kohta ei saa ilmselt ka tema kõige kurjemad vaenlased väita, et mehel ühiskondlik vastutustunne ja sotsiaalne närv puuduksid.

Viljandi Metalli võrkpallinaiskond krooniti tänavu kevadel teist korda järjest Eesti meistriks. Firma on õla alla pannud veel mitmele teiselegi ettevõtmisele, kust saadavat kasu ei ole kindlasti võimalik mõõta rahaga. Miks?

«Eks see hakka pihta sellest, kust ma pärit olen, ning aita sotsiaalset närvi erksana hoida. Kolleegid nimetavad mind vahel sotsialistlikuks kapitalistiks,» arutleb Sulg, kes kasvas lasterikkas peres, kus majandusmured olid igapäevased. «Kui ettevõtjad teenivad kogukonna inimeste abil tulu, võiks mingigi osa teenitud kasumist minna ümbritseva keskkonna ja seal elavate inimeste heaks.»

Loomulikult ei saa alahinnata prestiiži küsimust. Sotsiaalse soonega firma panused annavad ilmselge märgi, et tegemist on tõsiselt võetavate ettevõtjatega.

Aeg iseendale

Viljandist lahkuda Jaak Sulg ei plaani. Suuremate linnadega võrreldes jääb siin tema sõnul iseendale rohkem aega.

«Viljandis on olemas kõik, mis suurtes keskusteski, ainult miniatuurses vormis,» räägib ta. «Kui see õnnetu veekeskus välja arvata muidugi. Inimestele, kes armastavad rahu ja vaikust, on see suurepärane elukeskkond.»

«Väga positiivne on, et Viljandi on tänu akadeemiale rikastunud uue, noorema ja natuke teistmoodi mõtleva seltskonnaga, kes on vabam stampmõtlemisest ja erinevalt kohalikest oskab vähemalt esialgu meie linna võlusid ja hädasid hinnata,» lausub ta. «Suudaksid ka tehnokraadid ja äriinimesed midagi sellist korraldada ning rohkem ja tasuvamaid töökohti luua, võiksime siin päikese all päris õnnelikud olla.»

Kolme lapse isal ja samakordsel vanaisal on vaba aja veetmisest oma arvamus.

«Ka tööd ja äri võib võtta vaba aja veetmisena,» naerab ta. «Kui see on meeldiv ja pakub rahuldust, siis miks mitte. Mina siin piiri vahele ei tõmba. Rannas vedelda ja mitte midagi teha on mul küll talumatult raske.»

Puhkuseks võib olla ka ehitamine ja arendamine. Nii võibki Jaak Sulge vahel õhtutundidel näha toimetamas pereettevõttes Männimäe külalistemajas.

«Viimased seitse-kaheksa aastat ongi see rohkem olnud nagu vaba aja sisustamise koht,» tunnistab ta. «Kui õhtul midagi targemat teha ei ole, siis lähen ja nikerdan seal midagi. See, mis on oma kätega tehtud, pakub ju alati rõõmu ja rahuldust.»

ARVAMUS

REIN TRIISA,
abilinnapea ja ammune tuttav

Jaak Sulg on väga ratsionaalselt mõtlev ja tegutsev inimene. Ratsionaalsusest hoolimata suudab ta hinnata elu kõiki tahke. Ta pole ainult tehnikainimene, vaid näeb ka kultuuri ja haridust.
Ta on arendanud enda ettevõtteid, kuid selle juures toetanud ka paljusid linnale olulisi ettevõtmisi rulapargist alates. Nüüd on plaanis võtta ette Viljandi lauluväljaku arendamine. Samal ajal on ta hea inimene, kes ei taha teistele haiget teha. Peab sõna ja mida on lubanud, seda ka teeb.