Eilseks oli Viljandis diagnoositud kaks A-hepatiidi juhtumit, lisaks oli kaks haiguskahtlast patsienti.
Kollatõbi kimbutab Viljandi elanikke
Viljandi haigla ravijuht Enno Kase ütles, et tegemist on mõnes mõttes erakorralise olukorraga, aga mingist hepatiidipuhangust siiski rääkida ei saa.
Põhjust ei oska haigla öelda, sest seda uurib tervisekaitseamet.
Mustade käte haigus
Tartu ülikooli nakkuskliiniku arst-õppejõud Rita Pihlak rääkis, et tegemist on niinimetatud mustade käte haigusega.
«Piisknakkusena see viirus ei levi, vaid ikka siis, kui pärast WC kasutamist hoolikalt käsi ei pesta ja tehakse mustade kätega süüa või pannakse pesemata käed suu juurde,» selgitas arst.
Haigega kokkupuutujal ei ole põhjust nakatumist karta, eriti kui tõbine pärast väljakäigus käimist hoolikalt käsi peseb. Haigus on kõige nakkavam algusperioodil, kui inimese nahk polegi veel kollaseks läinud, seega umbes esimese nädala jooksul.
Samas rõhutas infektsionist, et inimesed, kes on A-hepatiiti ehk kollatõppe haigestunud, ei pruugi olla madala hügieenikultuuriga. Piisab saastunud toidu söömisest või vee joomisest ja haigus ongi käes.
Ei tohi kergelt võtta
Eriti tähelepanelik tuleb olla aed- ja puuvilju ostes. Kuigi turul müüdavad eesti marjad vaevalt maksapõletikku põhjustavat viirust kannavad, võib seal olla muud saastet. Kahtlase hügieeniga toidukohtadest tuleb aga eemale hoida.
Selle arvamuse, et A-hepatiit on kerge haigus, mida võib ka kodus ravida, lükkas Rita Pihlak ümber. «Haiguse kulg võib olla väga erinev ja see petabki ära: inimene võib ennast hästi tunda, kui esialgne iiveldus ja võimalikud seedehäired on mööda läinud. Vähemalt esimestel päevadel peaks haigestunu olema kindlasti haiglas infektsionisti jälgimise all, sest maksanäitajad võivad järsku halvemaks muutuda.»
Lapsed põevad A-hepatiiti üldiselt kergemini, eakamad inimesed raskemalt. Palju sõltub ka kaasuvatest haigustest.
Lapsena põetud kollatõbi annab selle haiguse vastu eluaegse immuunsuse. Ennast võib ka vaktsineerida, arstid soovitavad seda põhiliselt nakkusohtlikesse piirkondadesse sõitjatele. Neid ei maksagi väga kaugelt otsida. Mullu oli meie lähinaabrite juures Lätis päris suur kollatõvepuhang, mis on hakanud küll vaibuma.
Nagu ütles terviseameti juhtivspetsialist Sirje Plank, pole Viljandis põhjust veesaastet kahtlustada, sest meie kraanivesi on puhas. Vajaduse korral kontrollitakse ka muid võimalikke saasteallikaid.
ENNETUS
A-hepatiit ehk kollatõbi on mustade käte haigus.
• Mitte ainult pärast WC kasutamist, vaid ka enne toiduvalmistamist ja söömist tuleb kindlasti käsi pesta, sest nakkuskoldeks võivad olla saastunud ukselingid, poekorvid ja muu.
Allikas: arstid