Pangad soovivad rahaautomaate jagada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Et suuremad kommertspangad töötavad kõigis kolmes Balti riigis, otsitakse ettevõtet, mis suudaks süsteemi juurutada nii Eestis, Lätis kui Leedus.
Et suuremad kommertspangad töötavad kõigis kolmes Balti riigis, otsitakse ettevõtet, mis suudaks süsteemi juurutada nii Eestis, Lätis kui Leedus. Foto: Elmo Riig

Eesti pangad kaaluvad võimalust muuta kõik riigis olevad sularahaautomaadid universaal­seks ehk võimaldada teha ühes automaadis tehinguid kõikide pankade kaartidega.

Muidugi saab praegugi näiteks SEB kaardiga Swedbanki automaadist raha võtta, kuid rakendub kopsakas teenustasu: 0.58 eurot ja 2,5 protsenti tehingu maksumusest.

Uue süsteemi mõte on, et kõik sularahaautomaadid on kasutatavad kõikide suuremate kommertspankade (Swedbank, SEB, Sampo ja Nordea — toimetus) kaartidega teenustasuta või vähemalt nii suureta, sest mingit kokkulepet võimaliku tasu osas veel sõlmitud ei ole.

Vähem sularahaautomaate

Küsimusele, kas uus süsteem tähendab uusi teenustasusid, vastas Swedbanki deebetkaar­tide osakonna juhataja Tõnu Ots, et projekti eeldus on klientidele praeguste tingimuste ja teenuste säilitamine.

Teine eesmärk on Sampo Panga juhi Aivar Rehe kirjeldust mööda vähendada sularahaautomaatide arvu, saades sellest teatava kokkuhoiu.

«Suuremate pankade automaate on praegu ühes kohas vähemalt kolm tükki. Siis hakkab automaatide arv aga vähenema,» lausus Rehe.

Küsimusele, kui palju praegu pankadel sularahaautomaatidele kulub, ei osanud Rehe siiski vastata, leides, et tõenäoliselt mitte väga palju.

Ent kas sularahaautomaatide väiksem hulk ei tähenda pikemaid järjekordi? «Seda peabki näitama praegu käiv analüüs. Näiteks põhjala turul tegutsevatel pankadel on ühine ATM-võrk,» ütles Rehe.

Et suuremad kommertspangad töötavad kõigis kolmes Balti riigis, otsitakse ettevõtet, mis suudaks süsteemi juurutada nii Eestis, Lätis kui Leedus. Tõenäoliselt peaks see firma pankadelt nende sularahaautomaadid ära ostma ja seejärel need pankadele välja rentima.

Rehe sõnul on lähiriikides mitu firmat, kes suudaksid seda teenust pakkuda. Need on ka analüüsides ära toodud, kuid nimesid Rehe nimetada ei tahtnud.

Nii nagu toimiks sularaha väljavõtmine, käiks ka selle sissepanek. SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu seletas, et automaat tunneb ära, millise panga kaardiga on tegemist, ning kuna pärast automaati panekut on raha juba elektrooniline, suunab selle vastavasse panka.

Kasu kõigile

Sampo Panga kaardivaldkonna juht Ainar Nurk väitis, et kui pangad lähevad üle ühtsele sularahaautomaadisüsteemile, lõikavad sellest kasu kõik.

Seda, et kasu saavad eelkõige Sampo ja Nordea, kelle automaadivõrgustik ei ole nii suur kui SEB või Swedbanki oma, ei tahtnud Nurk omaks võtta. «Pankadel on võimalik seeläbi oma sularahaautomaatide võrku laiendada ning ühiselt neid üleval pidades kulusid jagada,» lausus ta.

Nurga sõnul pakuvad nad praegugi ühes oma püsikliendiprogrammis kuus 3-4 tasuta sularaha väljavõtmist võõra panga automaadist. Seega lõikab Sampo teiste pankade võrgustikust kasu juba praegu.

Tagasi üles