Olgugi et Viljandis tegutseva pärimusmuusika keskuse põhiülesanne on meie muusikalist päritolu ja omanäolisust tugevdada, oli igati loogiline, et üleeile Kirsimäe aidas peetud turismifoorumil tunnustati võõrustajat ennast selle valdkonna tugeva tegijana.
Ait on lossimägede veerel töötanud veidi üle poole aasta, kuid juba on sellest saanud üks tugevamaid Viljandi kaubamärke. Peale muusikaürituste ja õpitubade tavatsetakse selles erilises hoones korraldada ka muid kogunemisi alates konverentsidest ning lõpetades klassikokkutulekute ja juubelitega — ilmne tõestus, et sellist maja oli maakonnakeskusesse hädasti tarvis.
Turismi arendamisest kõneldes tasub tähele panna, et tegu pole iseseisva valdkonnaga, mida saaks muu eluta püsti hoida. Selleks, et muuta üks koht populaarseks reisisihiks, ei piisa üksnes kaunist loodusest ja heal tasemel võõrastemajadest. Vähemalt sama tähtsad on elav kultuurielu ning kohalike inimeste soov ise oma elu huvitavamaks muuta.
Lühidalt öeldes tunneb turist ennast hästi seal, kus ka kohalikud on eluga üldjoontes rahul. Selleks on aga vaja soodsat pinnast ideedele, mis arengut kannustaksid. Kirsimäe aida taassünd pärimusmuusika keskusena on selles osas üks paremaid näiteid, sest Viljandi-suuruses linnas pole niisugune muudatus kaugeltki mitte iseenesestmõistetav.
«Sakala» loodab, et ait jääb populaarseks kogunemiskohaks ka pärast seda, kui uudsuse võlu on selle juurest lahkunud ning ümbruskonda on kerkinud järgmised uhked uusehitised. See, milline aura majas valitseb ning kas seda osatakse tõmbekeskusena säilitada, sõltub juba suuresti nendest inimestest, kes seal töötavad. Folgifestival on näidanud elujõudu läbi pikkade aastate ja loodetavasti jätkub sama lugu ka aidas.