Eesti toit tõi kokad kokku

Ärma tallu kogunes üleeile enam kui sada Eesti toiduga seotud inimest. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Inimesed võiksid omavahel rohkem suhelda,» leidis president Toomas Hendrik Ilves üleeilsel koosviibimisel ja rääkis, kuidas üks restoranipidaja oli talle kurtnud hea loomaliha nappuse üle, teadmata, et naabruses elab veiselihatootja.

Ilvese soovituse abil suutsid need kaks ettevõtjat üksteist leida ja koostööd tegema hakata.

Üleeile kogunesid president Toomas Hendrik Ilvese ja Evelin Ilvese kutsel Ärma tallu kokad, talunikud, väiketootjad, töötlejad, restoranipidajad ning Eesti toidu teemaga üldisemalt kokku puutuvad inimesed, et üksteisega paremini tuttavaks saada ja Eesti toidu tulevikust rääkida.

Evelin Ilves lausus, et pererahvas soovib ühtlasi kõiki Eesti toidu hea kvaliteedi hoidmise eest tänada. «Tahame teile äitäh öelda,» sõnas ta.

Mahetoodang ei jõua tarbijani

Arutelu juhtisid Evelin Ilves, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, ministeeriumi põllumajandus- ja kaubanduspoliitika kantsler Andres Oopkaup ning toidu- ja veterinaarosakonna toiduohutuse büroo juht Kairi Ringo, kokad Indrek Kivisalu ja Angelica Udeküll ning Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg.

Helir-Valdor Seeder nentis, et Eesti mahetoodang elab läbi arenguraskusi ning põhiprobleem on see, et mahetoodang ei jõua vajalikul määral tarbijani.

Projekti «Talu toidab» esindaja, mahetalunik Margus Lille käis välja mõtte, et mahetoodangu tootmise asemel võiks hakata toetama selle tarbimist. Arvamust, et senine mahetoidu levitamise strateegia keskendub liialt tootjatele ning rohkem tuleks suunata tarbija käitumist, toetas mitu asjaosalist.

Pädaste mõisa restorani omanik Imre Sooäär leidis, et toitlustusettevõtteid kontrollivad ametnikud kipuvad olusid toitlustajate vaatenurgast pahatihti negatiivselt tõlgendama ning parema koostöö saavutamiseks võiks nende väljaõppesse suhtlemiskursuse lisada. Ühtlasi pakkus ta välja, et luua tuleks internetilehekülg, mille abil tootjad ja restoranid üksteist üles leiaksid.

Ettevõtetel on raske toetust saada

Osaühingu Vändra Leib esindaja Krista Assi tõi esile, et mahetoodangut töötleval ettevõttel on väga keeruline toetust saada. Arutelul tõdeti, et mahetoodangu kasvatajatele ja  töötlejatele makstakse küll toetusi, aga nende saamiseks esitatavad nõuded ja kohustused on taotlejale liiga rängad. Seetõttu küsitakse toetusraha selles valdkonnas vähem, kui põllumajandusministeeriumil anda on.

Evelin Ilves ütles pärast ametliku osa lõppu, et tema meelest läks diskussioon väga hästi. «Keerulisi ja tundlikke küsimusi arutati positiivses võtmes ning oma ala ekspertidega,» lausus ta.

Evelin Ilvest üllatas, et üritust, kus tootjad, töötlejad ja kokad Eesti toidu teemal ühiselt aru peaksid, polnud varem korraldatud. Ta avaldas lootust, et koosviibimisel räägitu paneb aluse mõnele protsessile, mis mahetootjate olukorda parandab.

Suurt heameelt tundis ta selle üle, et toidu- ja veterinaarosakonna toiduohutuse büroo juhi Kairi Ringo kinnitusel tohivad väiketootjad teatud koguses toitlustusasutustele ja eraisikutele mahetoodangut müüa, ilma et neil tuleks täita arvukalt karme tingimusi ning taotleda kalleid sertifikaate.

Evelin Ilvese hinnangul on tähtis, et meie rahvas, ennekõike lapsed, sööksid ökoloogiliselt puhast ja kohalikku toitu. «Enamasti on küsimus teadlikkuses ja suhtumises. Kõik saab alguse sellest, kas me võtame vaevaks otsida ja väärtustada kohalikku toitu. Inimestel on üha rohkem elustiilist, kehvast toitumisest ja liikumatusest tingitud terviseprobleeme. Seda saame ise muuta,» rõhutas ta.