MIND PANI kirjutama 22. juuli «Sakalas» ilmunud artikkel noortest, kes käivad oma vaba aega sisustamas Arnika ilutulestikukeskuse taga betoonplatsil ja tekitavad seal probleeme. Olen toimuvaga kursis ja usun, et need probleemid on võimalik linna kaasabil lahendada.
Kas kõik noored on oodatud?
Vaadates Jakobsoni gümnaasiumi kõrval asuvat asfaltplatsi, mis kunagi kihas ekstreemspordihuvilistest noortest, on vastus olemas — suurepärasele platsile tuleks ehitada uued obstaaklid. See lihtne lahendus ei ole aga teoks saanud, kuigi sellest on juba kaks suve räägitud. Tean, et Viljandimaa noortekeskus on küll proovinud koos noortega midagi välja mõelda, kuid tulemusteta.
Kui kuulsin aprillis, et Viljandit asub juhtima uus meer, lootsin, et tollal aktuaalne olnud skate-pargi teema saab kiiresti lahenduse, sest juttu sellest oli. Noored elasid juba lootuses, et park tuleb ning enam ei pea ise kättejuhtuvatest euroalustest ja vineerplaatidest obstaakleid ehitama. Paraku nii ei läinud.
MA EI TEA, kuidas peaks linnale noorte mõtteid edastama, kuid «Sakala» artikli «Omavolitsemine ärritab naabreid» all oli kommentaare, kust on võimalik välja lugeda sügavamat sisu ja küllaga meeleheidet.
Puutun päevast päeva kokku noortega, kes igatsevad Viljandisse korralike sõidutingimusi. Nad käivad normaalsete tingimuste pärast Tartus, Pärnus ja Tallinnas sõitmas ning kulutavad palju raha, et viibida seal päevi, kui mitte nädalaid.
Minu pähe ei mahu, kuidas ei leita raha päris suurele sihtrühmale, keda võib linnas hulgaliselt sõitmas näha. Meid on küll vähem kui vastrajatud mänguväljakul mängijaid, kuid ka teistest linnadest leiduks pargile kasutajaid, kes tuleksid hea meelega siia koos Viljandi sõpradega sõitma.