Mulke saatis maapäeval edu

Iga maakond oli oma öömaja lähistele üles seadnud paikkonda sümboliseerivaid esemeid. Maapäeval peetud fotojahil jagas võitjaau nende taustal tehtud lavastatud pilt, millel astusid modellidena üles Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe ja Anneli Pälsing Rimmu külast. Foto: Enn Sarv

«Maapäev on parem kui seks,» tõdes Konguta vallast pärit küla­edendaja Tiit, kui Tartumaa ja Viljandimaa rahvas pühapäeva õhtupoolikul suures reisibussis Läänemaalt kodu poole vuras.

Seltskonna suust kõlas maapäeva kohta, mille alateema oli «Tagasi koju», rohkesti kiidusõnu. Oldi seda meelt, et Noarootsi vallas Roostal võrratu mereranna kõrval mändide ja liivaluidete keskel peetud üritus paistis silma suurepärase korraldusega.

Need päevad olid kui palsam hingele

«Need kolm päeva olid palsam minu hingele,» ütles Paistu valla mees Juhan Änilane.

Juhan Änilane oli igal rindel mehe eest väljas. Õhtuti tantsuplatsil ei olnud temale võrdset tervest Eestist kokkutulnud rahva seas. Ta oli ka pimevõrkpallis parimaks tulnud Viljandi võistkonna liige. Sinna kuulusid lisaks Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe, Tuhalaane külavanem Enn Sarv, Märt Tomp Kärstnast, Evi Püvi Soe külast ning peatselt Viljandimaa omavalitsuste liitu juhtima asuv Jaan Looga.

Fotojahi teema oli «Tagasi koju». Osaleda sai kohapeal digikaameraga tehtud pildiga ning üks kahest võitjaau jagajast oli Tuhalaane külavanem Enn Sarv. Lavastatud fotol astusid modellidena üles Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe ja Anneli Pälsing Rimmu külast.

Elevust tekitasid ka ülejäänud kaks sportlikku programmi mahtunud ala: orienteerumine ja kalapüük kuival maal.

Pilistvere on kõige nooruslikum küla

Ürituse tipphetk oli reede õhtul, kui Prandi küla Koigi vallast Järvamaalt kuulutati aasta küla tiitli võitjaks.

Parima küla esindajatele andis tunnistuse kätte riigikogu esimees Ene Ergma, kes oli ühtlasi külade hindamiskomisjoni esimees. Võistlusel osalesid kõigi maakondade tänavused aasta küla tiitli saanud. Ergma sõnul oli hindajatel ääretult keeruline valida, kes oleks see üks ja ainus õige üle-eestilist tiitlit kandma. Kõik 15 küla olid tema tõdemust mööda võrdväärsed ja omanäolised.

Paraku seda, miks just Prandi võitjaau pälvis, kohapeal tunnustamisüritust jälginud rahvale ei selgitatud.

President kiitis Tuhalaane külavanemat

Mitmele külale jagus veel eripreemiaid. «Maalehe» esindaja Rein Raudvere andis näiteks oma lehe poolt nooruslikema küla tiitli Viljandimaal asuvale Pilistverele.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma sõnavõtus, et maapäeval on hästi mõnus olla. Ta märkis, et külaedendajad on tublid inimesed, kes ei virise ega oota, käsi pikal, riigi abi, vaid tegutsevad vapralt.

«Enn Sarv on tegusa ja tõhusa külavanemana suutnud Tuhalaande meelitada mitu niinimetatud linnainimest,» rääkis ta ja tõi näiteks sinna kolinud džässlaulja Hedvig Hansoni. «Meie riigi ja rahva tugevus seisneb selles, et oleme üheskoos valmis tegutsema vabatahtlikult ilma ülalt tuleva initsiatiivita,» nentis ta.

Meeleolukaks kujunes ka reedeõhtune maakondade toitude tutvustus. Viljandimaa esinduse silmapaistvaim söögipoolis oli suitsutatud põrsas, mille Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe oli saanud kingiks kohalikust seakombinaadist.

Laudadel oli ohtralt igasugust liha, küpsetisi ja muud söögikraami. Võrumaa üllatas kopraliha ja soolase saleneja pirukaga. Tartu omakorda pakkus keedetud vutimune ja kuninglikku rukkiviina, öeldes, et toored vutimunad on võrreldavad loodusliku Viagraga.

Mõttekodadest tuli hulk ettepanekuid

Maapäeva tegusamaks osaks olid laupäevased mõttekojad, kus kuues Läänemaa külas otsiti vastuseid maaelu edendamist puudutavatele küsimustele.

Pühapäevasel lõpetamisel loeti mõned väljapakutud lahendused ette. Näiteks sooviti, et PRIA annaks toetusi jagades ettemaksu ning et tühistataks absurdsed ja mõttetud piirangud puhta kodutoidu pakkumisele. Taheti, et riik seisaks Euroopa Liidus Eesti maaelu arengut soodustavate toetuste eest, ja pakuti välja, et Eestis võiks kehtestada külavanema statuudi ehk ametlikult seadustada külavanema institutsiooni. Lisaks soovitati alal hoida kohalikku toorainet, nagu liha, mune ja leiba.

Maapäeva lõpuks lõigati lahti uhke leivatort, millel oli kujutatud Läänemaa suuremaid vaatamisväärsusi. See rändas tänulike osalejate kõhtu.