Tõnis Kõiv: Uue majanduskasvu võtmed

Tõnis Kõiv Foto: Mihkel Maripuu

ENNUSTAMISVÕISTLUS teemal, kui hulluks saab meie majanduse olukord minna ja kui pikalt see kõik kestab, võtab aina uusi tuure. Sellise ennustamise mõte jääb arusaamatuks nagu oletamine, millal algab talv ja kui paks lumi maha sajab.

On ju selge, et talv tuleb ja selleks peab valmistuma. Tähtis on elamist soojustada (kui varem pole soojustatud), küttepuid varuda (kui varem pole varutud) ja kevadeks valmistuda. Teame ju, et sama kindlalt, kui tuleb talv, saabub ka kevad.

Eesti pööras end plaanimajanduse teelt turumajanduse rajale juba aastaid tagasi. Turumajandusele on omased tõusud ja langused, seega oli pärast pikki kasvuaastaid langust oodata. Mida siis nüüd teha, kas nutta ja halada kõik need talvekuud või valmistuda siiski kevadeks?

Mis on meie majanduses muutunud? Praktiliselt mitte midagi. Ikka on tööhõive ehitus- ja kinnisvarasektoris kõrge ning töösuhted jäigad ja paindumatud.

MAJANDUSKONVERENTSIL «Restart» kõnelnud Terry Milleri sõnul on majandusvabadused otseselt majanduskasvuga seotud. Mida vabam majandus, seda kiirem kasv.

Mõõdetavaid majandusvabadusi on kümme ja kümnes on tööturu vabadus. Eesti on Heritage Foundationi üldises pingereas kõrgel, suisa 12. kohal, kuid tööturu vabaduse osas kaugel maas. Jälle seesama palju korrutatud jutt meie tööjõuturu paindumatusest, mis takistab ettevõtete ümberstruktureerimist ja uute töökohtade loomist.

Uus töölepinguseadus on valitsuse, tööandjate ja ametiühingute abiga valmis kirjutatud ning ootab parlamendis teisele lugemisele saatmist. Seejärel tuleb kolmas lugemine ehk vastuvõtmine ja alles siis seadus jõustub.

Loodan siiralt, et parlamendi õiguskomisjoni esimehe erakonna volikogu otsus kiirendab töölepinguseaduse menetlemist komisjonis.

MAJANDUSLANGUS tähendab, et osal ettevõtetel tuleb oma tegevus ümber struktureerida või lõpetada, töötajad peavad liikuma vähem tootlikest sektoritest tootlikumatesse. Selleks on vaja äsja valminud töölepinguseadust, sellega kaasnevaid tagatisi töötajatele, uusi koolituse ja ümberõppe võimalusi ning paindlikumaid töötukassa hüvitisi.

Ettevõtetele on oluline, et avalik sektor suudaks oma ülesandeid ka raskel ajal täita, loobuda üleliigsetest kuludest ja ebavajalikust bürokraatiast. Riigieelarve kulude kärpimine just neid eesmärke täidabki. Kehval ajal käibe- või tulumaksu tõstmine on vale tee. Nii süvendame raskusi veelgi.

Majanduslanguse mõju leevendaks Euroopa Liidu antava raha kiire kasutuselevõtt. Kahjuks on siin veel pikk tee minna ja algus on olnud liiga aeglane. Põhjus võib olla rahandusministeeriumi haldussuutmatus või ettevõtete kibe konkurentsivõitlus, mille tõttu on riigihanked vaidlustatud ja protsess takerdunud. Selge on aga see, et tänavu ei ole suurem jagu loodetud euroraha käibesse jõudnud. Loogiline on järeldada, et majandus langeb osalt ka seetõttu kriisi.

MEIL ON parlamentaarne riik, mida juhib kolme erakonna koalitsioonivalitsus. Demokraatlikke väärtusi tuleb hoida ja arendada ka siis, kui majanduses on raske aeg.

Eesti on maailmale avatud, see on olnud üks meie edu pant ja on ka edaspidi. Seepärast tuleb majandusvabadust suurendada, võttes kiiresti vastu ja jõustades uue töölepinguseaduse, arendada täiendus- ja ümberõpet ning innustada töötajaid neis osalema, vähendada ebavajalikku bürokraatiat ja hoida optimismi.

Iga langus on uue tõusu algus. Aastaaegade näite juurde naastes: mida tublimad oleme talvel, seda ilusam tuleb kevad.