Karksi vallast saab tervislikku liha

Farmis elavad küülikud väliskeskkonnaga kokku ei puutu. Foto: Heinari Reinbach

Karksi vallas peab kohalik mees Heinari Reinbach 2008. aastast küülikufarmi, kust tuleb aastas 700—1000 kilogrammi liha.

Kodujäneste tervise huvides lisatööjõudu ei palgata ning 227ruutmeetrises farmis hoolitsevad loomade eest ja turustavad saadusi kaks küülikutega tegeleva osaühingu Viskera omanikust perekonnaliiget.

Itaaliasse õppima

Parasjagu elab korruslahendusega puurides 450—500 kodujänest. Tipphooajal võib nuumikuid olla kuni tuhat ja see on Heinari Reinbachi tõdemust mööda ka optimaalne arv, et tegevus end majanduslikult ära tasuks.

Põhikari koosneb suuremas osas Uus-Meremaa valget tõugu loomadest ja väliskeskkonnaga nad kokku ei puutu. Tänu kinnistele tingimustele pole küülikukasvataja sõnul küülikuid tarvis vaktsineerida, see tagab mahedama lihasaaduse.

Reinbach rääkis, et on küülikupidamist õppinud hobi korras. «Kirjandus nuumikute kasvatamise kohta on iganenud, aga algteadmised saab raamatutest ikka,» lausus ta ning lisas, et on praktilise poole pealt teinud koostööd maaülikooliga ja käinud õppereisil Itaalias lihaküülikute suurfarmis.

Tollest käigust meenutab Reinbach, et kuna kodutöö oli tehtud, ei hämmastanud sealse küülikumajandamise juures miski.

Nõuded on karmid

«Kunstlikku viljastamist tasuks küll kaaluda,» jagas kohalik nuumikukasvataja õppereisil idanema hakanud mõtteid. Ta lisas, et sealne tase on selline, et tahaks kõik järele teha, kui ainult raha jaguks, ent lõunariigi euronõuete tõlgendamine tõstatas ka muret tegevaid küsimusi.

Kuigi küülikufarm on seadnud endale eesmärgiks turustada kõik saadused: liha, nahad, sõnnik ja aretusloomad, on omaniku sõnul põhitoode kvaliteetne noorküüliku liha. «Et üheksakümnepäevase nuumiku nahk on õhuke, siis me seda ei kasuta ega turusta,» lausus Heinari Reinbach, kuid tõdes, et tulevikus võib seegi tegevus päevakorda kerkida.

Karksi valla küülikukasvandus teeb loomade nahastamise osas koostööd Tartumaal paikneva Männimäe talu lihaküülikufarmiga, millel on vajalik sertifikaat.

Autosõit võib nuumikutes küll stressi tekitada, kuid et Viskeral pole veel tervisekaitsenõuetele vastavat tapakompleksi, ei saa ta kohapeal suures mahus küülikuliha toota.

Põllumajandusministri 2001. aasta määruses on kirjas, et tapakompleksita farmidel on õigus küülikuid tappa ja värskeks lihaks töödelda vaid piiratud turul müümiseks. Liha on lubatud pakkuda ainult ümbruskonnas asuvatele tarbijatele, selle maakonna turgudel ja teistes jaemüügikohtades ning toitlustusettevõtetes novembri- ja detsembrikuus.

Liha sobib ka diabeetikutele

Küülikuliha on Heinari Reinbachi sõnul üks tervislikumaid. Uuringud näitavad, et selle toiteväärtus on sealiha omast 67 protsenti ning kanaliha omast 7,9 protsenti suurem. Kilokaloreid on küülikulihas 162 saja grammi kohta, mida on vähem kui kanalihas (205) ja kanabroilerilihas (182). Kodujäneseliha vähendab südame- ja veresoonkonna ning seedeelundkonna haiguste ohtu. Lisaks kuulub see väheste lihaliikide hulka, mida võivad süüa ka dia­beetikud.

Eesti maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna juhataja Lembit Lepasalu tõi välja, et küülikuliha sobib eriti lastele, vanuritele, dieedipidajatele ja allergikutele. «Küülikuliha vähene rasva- ja kolesteroolisisaldus ning kõrge täisväärtuslike valkude ja ekstraktiivainete sisaldus eristavad teda heas mõttes veise-, sea- ja lambalihast,» ütles Lepasalu.

Reinbachi sõnul ei tunne inimesed veel piisavalt küülikuliha väärtust ja kasulikkust. «See teeb turustamise keerulisemaks,» lausus ta. Lembit Lepasalu tõdes aga, et üldine huvi küülikuliha vastu siiski kasvab.

Farmipidaja rääkis, et suurem nõudlus on liha järele ettearvatult novembrist veebruarini. Sinna jäävad sisse ka talvised pühad, mil liha süüakse rohkem.

Turundustegevuse kohta ütles Reinbach, et oluline on ostjate rahulolu, sest nii tekib püsiv kliendisuhe ja tänu sellele proovivad nende tooteid ka uued inimesed. «Püsiklientide kaudu oleme saanud oma saadusi pakkuda suurüritustel, näiteks presidendi vastuvõttudel,» lausus ta ja lisas, et praegu on peamine eesmärk siiski jõuda paari kaubandusketi tootevalikusse ja jahtida Eesti turu liidripositsiooni.

VÕRDLUS

Liha koostis ja kalorsus 100 grammi kohta

Liha liik	Valk (%)	Rasv (%)	Kcal
Küülikuliha	21,5	8	162
Lambaliha	16,4	17	225
Veiseliha	18	10,5	171
Vasikaliha	19	7,5	147
Haneliha	14	39,2	422
Kalkuniliha	20,6	15,3	227
Kanaliha	20,3	13,1	205
Kanabroileriliha	20,6	10,5	182
Pardiliha	11,4	53	540

Allikas: Harald Tiku ja Salme Kanguri «Küülikukasvatus»