Mustla festival on noortelt noortele

«MuRocki» korraldaja Kai Kuropatkin usub, et noori saaks erisugustes ettevõtmistes senisest märksa enam ära kasutada — neile tuleb vaid sobiv väljund leida. Foto: Erakogu

13. augustil seitsmendat korda peetav festival «MuRock» on korraldaja Kai Kuropatkini sõnul igati nooruslik üritus — ükskõik, kas vaadata esinejate või korraldajate poole, näeb hulgaliselt verisulis tegijaid.

Kai Kuropatkini tõdemust mööda on teotahtelised noored talle asendamatud abilised ja pakuvad palju häid emotsioone. Kuniks selliseid noori jagub, tehakse tema kinnitusel ka «MuRocki».

Korraldaja sõnutsi püütakse noortele muusikakollektiividele pakkuda suurel laval kõrgel tasemel tehnika ja professionaalse asjaajamisega esinemise kogemust. Ühtlasi saavad nad lava jagada kohalike tipptegijatega. Seepärast on «MuRockile» alati kutsutud peaesinejaks mõni tuntud tegija. Tänavu on selleks ansambel Metsatöll.

Kai Kuropatkin, tutvustage «MuRocki» lähemalt. Mis laadi üritusega on tegemist ja mille poole püüeldakse?

«MuRock» sai alguse 2005. aastal, kui kolm tütarlast, Jaana Mihailišina, Margit Ojaots ja Birgit Haan Tarvastu gümnaasiumist tulid välja ideega teha päris oma noortelt noortele üritus.

Ma ei oska tüdrukute eest rääkida, mis eesmärk neil lisaks kohaliku kultuurielu elavdamisele tol hetkel täpsemalt oli. Seda peab küsima neilt endilt. Teist aastat, mil olen ise seda üritust vedanud, on festivali esmane siht olnud pakkuda noortebändidele professionaal­se helitehnikaga esinemisvõimalust suurel laval ning ühtlasi tutvustada publikule uusi huvitavaid Eesti ansambleid.

Noored saavad siin uusi tutvusi ja kogemusi, lisaks on neil võimalus jagada lava oma ala tipptegijatega.

Mida see festival teie meelest Mustlale tähendab?

«MuRockist» on kujunenud Mustlas igasuvine traditsioon, mis toob siia nii noori kui vanu muusikahuvilisi. Ühelt poolt tõstab see Mustla tuntust ja meelitab kohale inimesi, kes muidu siia ei satuks. Teisalt suurendab kohalikes noortes initsiatiivikust ja huvi muusikaga tegelda.

Üritusele panid aluse verinoored kooliõpilased ning ka praegu on korraldamisse kaasatud palju noori. Kas see muudab «MuRocki» teistest samalaadsetest festivalidest erinevaks?

Kahtlemata muudab noorte kaasamine «MuRocki» korraldamisse selle rohkem noorte endi festivaliks.

Noored teevad vabatahtlikena tublit tööd ja on mulle asendamatud abilised. Lisaks saavad nad organiseerimise ja meeskonnatöö kogemusi, mis tulevad kahtlemata kasuks ja võimaldavad hiljem kaasa lüüa teistes seesugustes ettevõtmistes.

Usun, et noori saaks vabatahtlikena erisugustesse projektidesse senisest palju enam kaasata, tuleb vaid leida neile sobiv ja motiveeriv väljund. Teist aastat on «MuRocki» korraldustiimi kuulunud kolm noort: Kerttu Kruusla, Kertu Noodla ja Kristjan Pae. Nende kohusetundlikkus ja entusiasm on inspireerivad.

Teeme koostööd ka kunstikooli lastega, kelle kätetööna valmivad omanäolised auhinnad. Festivali foto- ja videomaterjali jäädvustavad samuti noored. Seetõttu on «MuRocki» hing igati nooruslik.

Algusest peale on «MuRockil» esinenud tugevad Eesti bändid. Kas sellest võib välja lugeda, et kohalikud tegijad suhtuvad niisugusesse noortele suunatud üritusse soosivalt ja tulevad festivalile esinema hea meelega?

Kahtlemata on oluline, et kultuur maapiirkondades välja ei sureks ja seal jätkuvalt erisuguseid üritusi tehtaks. Võib öelda küll, et kohalike tegijate toetus on olemas olnud. Eriliselt tahaks tänada Danel Pandret ja Marko Atsot, kes on «MuRocki» õnnestumisele palju kaasa aidanud ning meie suhtes igati vastutulelikud ja koostöövalmid olnud.

Rääkige natuke tänavusest «MuRockist». Kes esinevad ja mida on oodata?

Iga aastaga on festivalile registreerunud aina rohkem huvitavaid ja kvaliteetse muusikaga bände. Sel aastal näitas huvi üles 45 kollektiivi, kellest lavalaudadele pääses kahjuks ainult viis: Pariis, Redneck Rampage, Elvin’s Tales, TLH ja Paean.

Peaesinejana astub üles Metsatöll, keda soojendab eelmise aasta «MuRocki» võitja Off.Season, erikülalisena esineb kohalik bänd Crucial Attack.

Oodata on huvitavaid ansambleid, suuremat lava, parimat helitehnikat, tule-show’d, lastebatuute, häid sööke ja jooke ning loomulikud toredat publikut.

Kui palju ürituse kava aastate lõikes erineb? Mis võiks olla tänavuse «MuRocki» eripära?

Kava ülesehitus on läbi aastate üsna ühesugune püsinud. Selle aasta bändid on omanäolised ja head. Festival on suurejoonelisem ja huvitavam kui varem.

Bändidele jagatakse eri kategooriates tunnustust ja auhindu. Peaauhind on Music Centeri kinkekaart ja võimalus soojendada järgmise aasta «MuRocki» peaesinejat.

Kui keeruline on Mustlas sellist ettevõtmist ellu viia? Mis on selles osas väikese aleviku head ja vead?

Ma ei saa öelda, et see oleks keeruline, aga samas pole ka lihtne. Festival nõuab üsna palju ressursse nii raha kui aja näol. Kui üks «MuRock» lõpeb, tuleb alustada järgmise aasta festivali planeerimist.

Väikse koha halb külg on ilmselt see, et rahval on vähe raha, mistõttu pidutsemisele ja kultuurile pole võimalik palju kulutada. Pileti hind tuleb hoida võimalikult madal, et inimesed seda endale lubada saaksid. Et sellise ettevõtmisega tulu teenida, tuleks festivali mastaapsust oluliselt suurendada, see aga kasvataks omakorda kulusid ja riske.

Väikse koha võluks võib ilmselt lugeda seda, et kõik tunnevad kõiki, mistõttu tead, kelle peale loota ja kellelt vajaduse korral abi küsida.

Kui hästi «MuRock» teie meelest seni oma eesmärki on täitnud? Kas oskate selle kohta mõne näite tuua?

Äärmiselt positiivne on juba ennist välja toodud noorte initsiatiivikus, nende omapoolsed algatused ja tahe midagi ära teha. Olen seda ise kogenud. Näiteks on «MuRocki» korraldustiimi liikmed osalenud vabatahtlikena Taani Roskilde festivali organiseerimisel. Alles paar päeva tagasi helistas mulle üks poiss ja küsis, kas ta ei saaks kuidagi «MuRocki» korraldamises aidata.

Usun, et üritus on seni oma eesmärki täitnud ning teeb seda niikaua, kui noortel on tahtmist festivali korraldada ning omavalitsus ja kohalikud elanikud meid toetavad.

Ülesastujate nimekirja vaadates tunduvad piletihinnad väga soodsad. Kuidas on see saavutatud?

Piletihinnad on sümboolsed eelkõige tänu sponsoritele. Festivalile on läbi aastate õla alla pannud Tarvastu vallavalitsus ja eraettevõtjad ning küsisime toetust ka Leaderist.