Välisriikide võlakriis ohustab ka Eesti majandust, kuid äsja nähtud ulatusega kriisi ei tasu meil karta, ütleb rahandusminister Jürgen Ligi.
Võlakriis painab majandust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti majandus ja riigirahandus on heas seisus, ent me jääme alati haavatavaks välismõjudele, seda nii ekspordinõudluse, kapitali kättesaadavuse kui rahapaigutuste kaudu,» nentis ta.
Ligi märkis, et rahapaigutus pensionifondidesse on õnneks pikaajaline ning nende suhtes soovitab ta vaid kannatlik olla. «Lühiajaliste paigutuste kohta poleks mul korrektne soovitusi jagada,» lisas ta.
Küsimusele, kas USA reitingu alandamine tasemele AA+ oli õigustatud, vastas Ligi, et USA erinevalt eurotsoonist on oma riikliku arsenali suuresti ära kulutanud.
«AAA reiting kirjeldab kõrgeimat kvaliteeti, mida on aga väga raske anda riigile, mille eelarve on kolmandiku jagu miinuses, võlg ületab aastase SKP ja poliitikud ei paku neile tõsiasjadele adekvaatset finantsplaani. Turud on USA-d usaldanud dünaamilise majanduse tõttu ning teadmisest, et sealne keskpank katab valitsuse rahasoovid.»
Ta selgitas, et selline usaldus paneb valitsused puudujääke ja võlgu kasvatama piirini, kus usk jääb tõsiasjadele alla, ning sel juhul on tagasilöök reitingus loogiline.
Ligi kinnitas, et Euroopas on loodud mehhanismid kriisiga tegelemiseks ning riikidelt nõutakse kodutööd.
«Põhimõtteliselt tuleb siin loota poliitilisele tahtele ning oodata turgude stabiliseerumist,» kõneles ta. «Kui too tahe on piisav, tuleb arvestada, et kapital otsib paigutusvõimalusi ning riikide väärtpaberid pakuvad neile huvi. Reaalmajanduses ei toimu hetkel midagi dramaatilist.»
LHV panga analüütiku Erko Rebase hinnangul tuletab negatiivsete uudiste kuhjumine maailmas investoritele üha eredamalt meelde 2008. aasta finantskriisi ning sellele järgnenud majandussurutist.
«Võlaprobleemid maailmas ning globaalse majanduse jahtumine on investorite radaritel olnud juba mõnda aega, ent kui veel mõni nädal tagasi suhtuti neisse kergemalt, siis praeguseks on see tekitanud emotsionaalse keskkonna,» hindas ta.
Rebane viitas, et sellest aspektist vaadates ei erista mitte miski keskmist Tallinna börsi investorit teistest rahapaigutajatest mujal maailmaturgudel ning siingi tehakse järeldusi, et globaalse majanduse jahenemine hakkab ühel hetkel oluliselt mõjutama kohalikku elu.
«Siiski on erinevalt globaalsetest kartustest viimased Eesti majandusnäitajad olnud tugevad ning samuti on Eesti ettevõtete finantstulemused pigem positiivselt üllatanud. Seega vähemalt Baltikumis ei ole veel märke kasvu aeglustumisest,» lausus ta.