Turniiri avakäik tehti tänaval

Sigrid Koorep
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1966. aastast Ilmar Raua mälestuseks korraldatav maleturniir algas koosviibimisega Kantrekülas, kus on suurmaletaja sünnikodu.
1966. aastast Ilmar Raua mälestuseks korraldatav maleturniir algas koosviibimisega Kantrekülas, kus on suurmaletaja sünnikodu. Foto: Elmo Riig

Eile, kui 45. Ilmar Raua malevõistlus oli spordihoones avatuks kuulutatud, ei istunud maletajad laudade taha, vaid hoopis bussi, mis viis nad Vaksali tänav 32 rohelise maja juurde.

Seal, Ilmar Raua kodumaja küljes ootas avamist mälestusplaat. Viljandi male hingeks nimetatav Heldur Valgmäe rääkis, et tahvel valmis juba aprillis, kuid ootas õiget hetke, mil Viljandisse koguneb meeldiv maleseltskond.

Tseremoonia suure maletaja sünnikodu ees oli vaikne ja rahulik. Samu sõnu kasutas 1934. aastal «Päevaleht», iseloomustades 20aastast Rauda, kes oli tulnud Eesti maletšempioniks. «Too on sümpaatne noormees, väga vaikne ja tagasihoidlik ja kui meistriteturniir lõppes, kadus ta niisama vaikselt kui tuligi,» kirjutas tookord «Päevaleht».

Rohelisele majale kinnitatud pisike tahvel on tähelepanuväärne, sest märgib suurmeistrit, kes osales Eesti malemeeskonna kõigil toonastel olümpiareisidel ning kuulub ühte ritta Eesti male suurkujude Paul Kerese ja Paul Schmidtiga.

Viljandi abilinnapea Rein Triisa sõnul peaks austusavaldus olema stiimul, et ka seekordsel turniiril osalevaid maletajaid mäletataks lasusega: oli kõva malemees või -naine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles