Rahvas mängib võtteplatsil peaosa

Üks «Filmitalgute» võttepäev oli ka Viljandis. Paadimehe rollis astus üles Peeter Volkonski. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Kes on vaba?» — «Kes tahab sõuda?» — «Võtke vett ja päikesekreemi kaasa!» kaikusid üleeile filmitalgute meeskonna asjalikud hõiked Viljandi järve kõrkjates. «Vaikust, võte!»

Käsil oli film «Maailma lõpp», milles paadimehe rollis astub üles Peeter Volkonski, kuid kõiki teisi rolle täidavad konkursiga leitud noored.

Platsil olid filmitalgute üldjuht Mikk Rand, produtsent Gerli Veermäe, vabatahtlike koordinaator Lili Pilt ja režissööride juhendaja Jaak Kilmi. Ülejäänud meeskond — operaatorid, grimeerija ja režissöörid — olid amatöörid.

Kuigi mitu neist oli varem selle erialaga vaid põgusalt kokku puutunud, oli võtteplatsil meeleolu lõbus ja õhkkond vaba.

«Ära seda üles kirjuta!» pöördus üks või teine pärast järjekordset ulakat seika ajakirjaniku poole ja selgitas, et kunstnike puhul on selline käitumine tavaline.

«Kas kirjanik ei olegi siis kunstnik?» küsis selle peale operaator Priit Joasoo.

«Ta on AJAkirjanik!» sai ta tõenäoliselt üsna ammendava vastuse.

Igal päeval on oma teema

«Tegu on rahvafilmiga,» selgitas produtsent Gerli Veermäe, miks professionaalseid näitlejaid peaaegu polegi. Osatäitjatest kõige tuntumad on kindlasti sarjas «Kinotehas» välja valitud Ester Korkiasaari ja Märt Koik, kes mängivad peaosa.

«Saade oligi tehtud puhtalt filmitalgute projekti pärast, et tutvustada neid noori näitlejaid rahvale,» selgitas Veermäe.

Teisi osi täidavad vabatahtlikud, kuid ka avaliku elu tegelased. Näiteks astub üles lauljatar Lenna Kuurmaa ning eile filmiti klippi, kus kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja mängib kurja meest, kes pahandab, miks Viljandis mängitakse ainult pärimusmuusikat.

Veermäe rääkis, et igal võttepäeval keskendutakse mõnele filmindusega seotud teemale, näiteks Viljandi päev oli pühendatud režiile. Jaak Kilmi juhendas järvel režii meistrikursust ning õhtul rääkis kõigile huvilistele režissööri tööst.

Viljandi talgutele eelnes päev Haapsalus, kus teema oli produktsioon, tuleval nädalal Võrumaal käsitletakse aga eriefekte.

Õhtul päevast kokkuvõtet tehes ütles Veermäe, et see läks väga hästi. «Paar võtet tuli uuesti teha, sest peategelane Brenda polnud õigel hetkel märg, aga ka vabatahtlikuks tulnud eakad daamid olid nõus nurisemata uuesti tegema,» kõneles ta ning lisas, et igal võttepäeval on uued režissöörid ning seega on iga päev eri nägu.

Enne Võrumaale minekut ootab talgulisi nädalapikkune paus, mille kestel analüüsitakse toimunut. Kaks esimest päeva andsid produtsendi sõnul võttegrupile aimu, mida talgufilm tähendab. Nüüd arutatakse läbi kõik küsimused alates sellest, kellele on vaja raadiosaatjat, ning lõpetades sellega, kuidas meeskonnaliikmeid põhjalikumalt ette valmistada.

Õhtupoolikul oli kesklinnas hiljuti lammutatud Rubiini platsi lähedal avatud animatsiooni töötuba, mida juhendas Liisi Reitalu.

«Valmistame animeeritud klippi, kus paadimees hakkab koleda häälega pilli mängima ning pahased linnaelanikud sulgevad oma majade aknad,» selgitas ta.

Kui mõnel võttepäeval kasutatakse piksillatsioonitehnikat või mudelnukke, siis eile said kõik asjast huvitatud proovida kätt lamenukkude liikuma panemises. Reitalu ütles, et nukud on sündinud vabatahtlike käte all ning animeerivad kohalikud.

Režissöör kui pulmavanem

Õhtul tutvustas režissöör Jaak Kilmi Rubiini platsil oma eriala.

«Režissööriks olemine on natuke nagu pulmavanemaks olemine: mõlemal on ilmselt raske seletada, kes ta on,» alustas Kilmi loengut. Ta jätkas, et ideaalis võiks olla nii, et režissöör ei tee midagi, ainult vaatab. Ja kui vaja, hüüab «Kibe-kibe!» või «Teeme mõned mängud!».

Kilmi tõdes, et selles töös on tähtis kiiresti valikuid teha. Ta tõi näiteks, et juhendab filmitalgute režissööre Põlvas, kus võetakse üles filmi viimased stseenid, pärast seda filmitakse Tartus aga hoopis esimesi stseene.

«Kaos on kerge tulema, kui toimub palju asju,» hoiatas Kilmi.

Režissöör rääkis, et on üsna palju teinud dokumentaalfilme ja monteerinud.

«Dokumentaalfilmis jälgid elu, aga seda peab ohjama nagu mängufilmiski. Peab leidma mingid sõlmpunktid ja jälgima, mis võiks olla kõnekas. Sama on võtteplatsil: kui lased tegevusel kulgeda, saad materjali, millega pole hiljem midagi peale hakata. Režissöör peab sekkuma ja tihendama,» toonitas Kilmi.