Valla kodulehekülje andmetel on kirjalikes allikates Paistut nimetatud 1234. aastal seoses kirikuga, mis oli kihelkonna keskus. Tol ajal kuulus Paistu Karksi foogtkonda ning kihelkonnas oli neli vardjat ja 12 kubjast, seega 12 küla.
Seitse sajandit
/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)
6. august 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liivi sõja ajal sai Paistu ümbrus eriti kannatada Vene vägede rüüsteretkedes 1559. ja 1560. aastal. 1695—1697 tabas kogu Eestit ikaldus ja nälg, 1710 puhkes katk. Paistu kihelkonnas suri katku 2537 inimest, umbes kolm neljandikku elanikkonnast.
XIX sajandi keskpaigas hakkasid majanduselus toimuma muudatused. Liivimaa 1849. aasta talurahvaseadusega oli avatud tee raharendile üleminekuks ja talude päriseksostmisele. Raha saamiseks käidi metsatööl, kooriti pütivitsu, põletati lupja, tehti anumaid, kedrati lõnga ja kooti kangast. Kõige rohkem andis tulu linakasvatus.