N, 6.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ilm mõjutab rohkem, kui arvata oskame

Maria Teiverlaur
, Tallinna ülikooli dotsent
Ilm mõjutab rohkem, kui arvata oskame
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Päike annab elu, päikesevalgust vajavad kõik olendid — ka inimesed.
Päike annab elu, päikesevalgust vajavad kõik olendid — ka inimesed. Foto: Toomas Huik / Postimees

Juba Vana-Kreeka arst Hippokrates on oma arstiteaduslikes kirjutistes täheldanud, et keskkond mõjutab inimese tervist. Seda põhimõtet arvestatakse ka tänapäeval, ehkki mitte alati.

Ilmastiku, tervise ja enesetunde vahelisi seoseid on oma raamatus «Ilmastiku mõju tervisele» analüüsinud Manfred Kaiser.

Ilm muutub, liigesed valutavad

Üldlevinud on teadmine, et ilma järsk jahenemine ja õhuniiskuse suurenemine panevad eakatel inimestel liigesed valutama, õhurõhu kiired muutused võivad esile kutsuda migreeni ja kuumus suurendab südamehaigustesse suremust.

Manfred Kaiser kirjutab, et vaimseks tegevuseks sobib kõige paremini mitte väga kõrge ega madala temperatuuriga ilm. Palavus ja külmus tekitavad kehas stressi. Mõttetööd soosivad optimaalne õhurõhk ja niiskus — äärmuslikud ilmaolud meie vaimset tegevust ei toeta.

Ühtlasi mõjutab ilmastik meie reaktsioonide kiirust. Pilvise, palava ja niiske ilmaga on reaktsioonid märksa aeglasemad kui mõõdukates tingimustes. Oskustöölistega korraldatud katsed on näidanud, et füüsiliste ja vaimsete ülesannete sooritamise võime langeb juba vahemikus 28,5—31 soojakraadi, 32 kraadist kõrgema temperatuuri juures väheneb ka lühimälu maht.

Kuum ilm häirib psüühikat

Uuringute tulemustest selgub, et kohanemishäireid on kuuma ilmaga kõige rohkem kilpnäärme ületalitluse all kannatavatel inimestel. Äärmuslik temperatuur rikub sagedasti ka und.

Temperatuuril on psüühikale suur mõju. Ega inimesed asjata räägi, et kõrge temperatuur ajab vere keema. Statistiliste andmete analüüs on näidanud, et õhutemperatuuri tõustes suureneb kallaletungide ja röövide ning koduvägivalla- ja vägistamisjuhtumite arv.
Inimese biorütmidele on tähtis ka valgus. Põhjaalade kasinates valgustingimustes elavad inimesed kannatavad sageli talvedepressiooni all. Nimelt reguleerib valgus organismi hormoonide taset.

Vaimse tervise ja aastaaegade seose probleeme on teisigi. Seniajani ei oska keegi selgitada, miks tuleb skisofreeniat teistest sagedamini ette hilistalvel või kevade algul sündinud inimestel.

On leitud, et enne järsku ilmamuutust muutuvad lapsed rahutuks ja neil on raske keskenduda.

Nagu teada, leidub inimese ajus väike kogus magnetiiti. Just sellega on püütud seletada, miks närvisüsteem reageerib Maa magnetvälja ja ilma muutustele. Arvatakse, et inimene tajub äikesetormile eelnevat laetud atmosfääri.

Saksamaal uuriti 126 inimesel atmosfäärilise elektromagnetismi tajumist. Katseisikud pandi väliste tegurite mõju vähendamiseks kullatud kambrisse ja simuleeriti äikesetormi meenutavat sfääri. Tulemused näitasid, et katsealuste aju reaktsioonide aktiivsus kas-
vas — eriti märkimisväärselt just ilmatundlikel inimestel.

Päikese aktiivsus ja Maa magnetväli

Kesk-Euroopas, Iisraelis ja Austraalias elavatel inimestel võivad häireid tekitada pikka aega puhuvad kuumad kuivad tuuled. On täheldatud, et sel ajal sagenevad kuritegevus, enesetapud, liiklusõnnetused, rahvarahutused ja koduvägivald.

Samuti mõjub närvisüsteemile füüsikaliselt mõõdetav Päikese aktiivsus. Sellel on hulk rütme, sealhulgas 11aastane. Päikese kõrgaktiivsuse perioodidel, millega on seotud ka Maa magnetväli, muutub inimene psüühiliselt ebastabiilseks ja kergesti erutuvaks. Jaapani teadlased on täheldanud ka Päikese aktiivsuse tõusu ja liiklusõnnetuste sagenemise seost.

Kui jahedust või kuumust tajume kohe, siis Päikese aktiivsus ei anna end tunda nii selgelt. Arvatavasti saame tulevikus ilmastiku ja psüühika seoste kohta rohkem huvitavaid andmeid. Tänapäeva biometeoroloogia uurib, kuidas ilmastik tervist mõjutab. Selliste uuringute tulemused täiustavad teadust, sealhulgas psühhiaatriat ja psühholoogiat.

RAAMAT

Manfred Kaiser, «Ilmastiku mõju tervisele»
• Sõjaväelendurist teadlase ülevaade sellest, kuidas ilmastik mõjutab inimese organismi
• 252 lk
• Ersen, 2009

Märksõnad
Tagasi üles