EESTILE on kombeks üks president korraga, lauldi viisteist aastat tagasi, kui president Meri kandideeris teiseks ametiajaks. Need sõnad on kohased praegugi. Kui Reformierakond Toomas Hendrik Ilvese omal ajal riigipea kandidaadina välja pakkus, põhjustas see üllatussahina.
Ilves polnud Reformierakonna liige, vaid oli olnud hoopis teise erakonna esimees. Juba siis pidasime õigeks, et president peab olema erakonnaülene, ja teadsime, et esitatud kandidaadist saab Eestile hea president. Nii ongi läinud.
Ilves on varsti ametis olnud viis aastat. Vähem kui kuu on jäänud päevani, mil riigikogu tuleb taas kokku presidenti valima. Nii nagu põhiseadus ette näeb. Just seda kiputakse presidendi valimistest rääkides unustama.
Reformierakond otsustas juba aasta tagasi, et soovib ametis oleva riigipea jätkamist. Reformierakonnal on riigikogus 33 saadikut ning see tähendab kolmandiku parlamendi toetust.
Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond on lubanud teise kolmandiku ja mõne hääle rohkemgi. Sellest piisab, et valida president riigikogus. Täpselt põhiseaduse järgi. Meie parlament valiti alles kevadel ja selle liikmetel on otsustamiseks rahva värske mandaat.
ÜKS omadus, mille tõttu president Ilves tagasi valimist väärib, on olnud see, et ta ei ole hakanud põhiseadust omatahtsi painutama. Riigipeana ei ole ta peljanud oma seisukohta välja ütelda — puudutagu see kaitseväe juhtimise ümberkorraldamist, parlamendi hooletust või Eesti kohta maailmas.
President Ilves on seisnud näoga rahva poole — vahel naeratav, vahel murelik, ent alati põhiseaduse vaimu hoidja. Ta pole hakanud meie riigilaevukest omaenda ambitsioonide, väliste õhutajate või puhta mängulusti survel kõigutama. Seda võib pidada tähtsaimaks kingiks, mille Ilves oma ametiajal Eestile on teinud.
Tunnustamist väärib president Ilvese selge ja resoluutselt tauniv hoiak selle kohta, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar küsis Vene eriteenistusega seotud isikult raha. See on kaalukamaid põhjusi, miks Savisaare juhitav Keskerakond ei saa kuidagi Ilvest toetada.Pastakast on küll välja imetud kõikvõimalikke muid ettekäändeid, et ei peaks puudutama tegu, mis viis erakonna esimehe poliitilisse isolatsiooni.
Meil on olnud põhimõttekindel president. Temalt ei ole karta, et ta kontrolliks riigikogu vastuvõetud seadusi kallutatult — ei ole vahet, kui tähtis on üks või teine seadus koalitsiooni või opositsiooni poolt vaadates. President on teinud oma tööd rangelt põhiseaduse järgi ning au talle selle eest.
VALIMISTE eel arutatakse ikka riigi tuleviku üle. Eestis leidub kahtlemata teisigi, kes presidendiametiga hakkama saaksid. Iga erakond on olnud vaba oma kandidaati välja selgitama ja esitama ning tutvustama oma plaane.
Kindlasti peavad kandidaadid vastama küsimusele, kas armastavad rohkem ennast selles ametis või on valmis painutama end, lähtudes raamidest, mida ligi kakskümmend aastat meie riigi vundamendiks olnud põhiseadus presidendile seab. Eesti on parlamentaarne riik ja Toomas Hendrik Ilves on oma tegudega näidanud, et saab sellest aru.