/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2008/11/25/97505t1h3a6b.jpg)
Seni Eesti Posti vahendusel pensioni või toetust saanud inimesed peavad vähem kui kuu aja jooksul otsustama, mil moel nad soovivad veebruarikuust alates oma raha kätte saada.
Riik pani pensionärid sundseisu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik lõpetab 1. veebruarist pensionide ja muude hüvitiste väljamaksmise Eesti Posti kaudu tasuta teenusena ning paljudel pensionäridel tuleb otsustada, kas avada pangakonto või hakata maksma posti teel pensioni kättetoimetamise eest 60-kroonist tasu.
Viljandimaa pensioniameti andmetel on maakonnas laiali saadetud teade eelseisvate muudatuste kohta neile 7500 pensionärile, kelle pensioni ei ole seni pangakontole kantud. Maakonnas on 17 645 pensionäri, ent ülejäänutel laekub raha juba praegu panka.
Paistus elav Õie Suurman on avalduse pensioni panka kandmiseks juba teinud. Seni sai ta raha kätte kohalikust sidekontorist, kuid nüüd tuleb tal selle pärast linnas käima hakata.
«Mul on küll pangakaart ja raha saaksin kätte ka automaadist, ent igal juhul on pensionärid pandud sundseisu,» on Suurman kindel. «Vanad inimesed ei oska pangaautomaati kasutada ja maal elavad pensionärid peavad ainult oma pensioni pärast linna sõitma.»
«Ma ei olegi aru saanud, miks nüüd siis selline kord vastu võeti,» laiutas ta käsi.
Üheks väljamaksmise viisiks on pensioni või toetuse maksmine pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas omavalitsuse arvelduskontole. Omavalitsusjuhtide kinnitusel on aga tegemist järjekordse näitega sellest, kuidas riik on pannud kohustuse, kuid vahendeid selle täitmiseks ette ei näe.
Paistu vallavanem Ene Saar nimetas seda plaani otsesõnu jaburaks.
«Jabur on ta selles mõttes, et sellisel juhul peaks vald endale võtma kassapidaja ülesande,» selgitas Saar. «Omavalitsus peaks hakkama soovitud päevadel raha järel käima, sularahaga ei taha me aga juba turvakaalutlustel tegelda.»
Saar lisas, et põhimõtteliselt oldaks loomulikult valmis pensionäridele appi tulema, kuid omavalitsusjuhtide poole pole selles küsimuses keegi pöördunud.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak avaldas «Sakalale» saadetud napis kommentaaris siiski lootust, et omavalitsused mõtlevad oma võimalused läbi ning vajaduse korral abistavad neid inimesi, kes muidu hätta jääksid.
Amet ootab vastust
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts tuletab meelde, et inimesed, kes on seni saanud pensioni või toetuse kätte posti teel ja kellele pole novembri viimaseks päevaks teavituskirja tulnud, pöörduksid ise elukohajärgse pensioniameti klienditeenindusse.
«Kui inimene ei esita avaldust pensioniametile soovitud tähtajaks, siis pensioniamet ei tea, missugusel viisil pension, toetus või hüvitis 1. veebruarist välja maksta,» lisas Tonts.
Oma rahast ilmajäämist siiski peljata ei maksa, sest pärast avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamist pensioniametile makstakse saamata jäänud summad välja tagantjärele. Riigi kulul pensioni kättetoimetamine on tulevikus võimalik ainult erijuhtudel.