Kiiruskaamerad trahvivad aina enam

Kiiruskaamerate tuvastatud liikluskorrarikkumise eest määratavate trahvide arv on viimastel kuudel võrreldes aasta algusega kahekordistunud.

Politsei on selle aasta seitsme kuuga välja saatnud 36 862 teadet, mille alusel on määratud trahvi kokku 615 116 eurot. Tasutud on 452 990 eurot.

Suvel on lubatust kiiremalt sõidetud märksa sagedamini kui talvekuudel. Kui aasta algul koostati ühe kuu kohta 3000—4000 trahviteadet, siis juulis saadeti neid välja 7289.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama sõnul seisneb enamik rikkumisi selles, et lubatud kiirust ületatakse 3—6 kilomeetrit tunnis. Enamik rahakaristusi jääb tema jutu järgi 9 ja 18 euro vahele.

Aasta ringi ületatakse kõige sagedamini kiirust Annas ja Mäekülas, kus piirang näeb ette sõita maksimaalselt 70 kilomeetrit tunnis. Nädalapäeviti on enim rikkumisi laupäeval, järgnevad pühapäev, reede ja esmaspäev.

Enamasti ületatakse lubatud sõidukiirust kella 15 ja 19 vahel, kõige sagedamini kell 18.

Politsei- ja piirivalveameti liiklusmenetlustalituse juhi Toomas Kaarepere sõnul soovitab politsei autojuhtidel hoolsamini jälgida kiirusepiiranguid tähistavaid märke. «Kuigi paljudel teelõikudel on suvekuudel piirkiirust suurendatud, ei saa kiiremini sõita kogu maanteel, vaid üksnes ohututel lõikudel,» nentis ta.

Kaarepere kinnitas, et kui kiiruskaamera on rikkumise juba salvestanud, ei ole mõtet loota, et see iseenesest kaob.

«Trahviteade saadetakse registris märgitud aadressil, seetõttu tuleb oma andmed registrites korras hoida. Teate ignoreerimine võib halvemal juhul tähendada sundtäitmist, mis teeb kulud märksa suuremaks,» lausus Kaarepere.

Ühtlasi tuletas ta meelde, et maanteel liigeldes tuleb valida ohutu sõidukiirus. «Kui autojuht tunneb, et peab sõidukindluse huvides liikuma üldisest voost aeglasemalt, tuleb tal hoida paremasse teeserva, et teised saaksid ohutult mööduda. Lubatud kiirusega sõites ei ole põhjust kaameraid karta ega neid märgates pidurdada,» lisas ta.