/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
1928. aasta talvel meisterdasid Viljandi noored suusatajad Närska mäele esimese lumest trampliini. Sellest on juttu Tiit Lääne koostatud raamatus «Viljandimaaa spordiloost kuni aastani 1945».
Kuidas Viljandis esimest trampliini tehti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keegi meist polnud näinud ei suusahüppeid ega suusamäge, toimisime oma parema äranägemise järgi,» on meenutanud ehitajate hulgas olnud Oskar Veldeman. «Hüppeid mõõtis V. Adler ja üpris kummalisel kombel: ta oli kodunt kaasa toonud vankriaisa, asetas selle hüppaja maandumiskohale püsti ja siis mõõdeti vahemaa trampliini servast otsejoones horisontaalselt selle kummalise tähiseni.»
Võitjaks tulnud Oskar Veldemani kaheksa meetri pikkune hüpe on arvatud ka Eesti esimeseks mäehüpete rekordiks. Kuigi esimesed suured avalikud võistlused peeti järgmisel aastal Rakveres, võib siiski just Viljandit nimetada Eesti mäehüpete hälliks.