Suusahüppelugu sai kurva finiši

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kolm aastat tagasi paigaldas suusahüppetreener Tõnu Visnap maandumisnõlvale ja kümne meetri mäele tehiskatet. Paraku ei kasvatanud see noorte huvi ala vastu.
Kolm aastat tagasi paigaldas suusahüppetreener Tõnu Visnap maandumisnõlvale ja kümne meetri mäele tehiskatet. Paraku ei kasvatanud see noorte huvi ala vastu. Foto: Peeter Kümmel

Üle kaheksakümne aasta Viljandis vastu pidanud suusahüppetraditsioon katkes: lossimägede nõlvale ehitatud hüppemäelt võeti maha kunstkate ning rajatis lammutatakse.

Nagu ütles linnapea Loit Kivistik, ei olnud muud võimalust, sest paari aasta eest kaotati Viljandi spordikoolis kahevõistluse eriala ning suusahüppemäge enam ei kasutatud. See oli tema sõnul möödakäijatele ohtlikuks muutunud.

«Kui mõni laps oleks üritanud sealt millegagi alla sõita, oleks olnud oht viga saada,» nentis linnapea.

Nõlv korrastatakse spordikeskuse kaudu alltöövõtu korras, nendeks töödeks leidis linnavalitsus reservfondist 750 eurot. Edaspidi püütakse koht Loit Kivistiku sõnutsi hoida korras ja niidetud.

Viljandi spordikooli direktor Urmas Müür ütles, et hüppepaiga kadumine on kurvastav sündmus. «See oli aga paratamatus, sest huvi suusahüpete vastu oli viimastel aastatel kesine,» nentis ta. «Sisuliselt gruppi täis ei tulnud. Mitmel aastal käis mäel vaid 8—10 poissi.»

Huvi hüppamise vastu oli leigeks muutunud seetõttu, et lumepuuduse pärast mõnel talvel mäele ei saanudki. Kolm aastat tagasi paigaldas Viljandi suusahüppe ja kahevõistluse treener Tõnu Visnap maandumisnõlvale ja kümne meetri mäele tehiskatte, kuid paraku ei kasvatanud seegi huviliste arvu.

Kaks aastat tagasi, kui spordikoolis eriala suleti, kaotas Tõnu Visnap töö. Ta on elatunud juhutöödest ning plaanib minna Soome teenistust otsima. Visnap rääkis, et ta sooviks seal mõnele hüppemäele mäemeistriks saada, aga väga tõenäoliseks ta seda võimalust siiski ei pidanud.

«Viljandis olin treener, mänedžer, varustaja, mäemeister ning lapsehoidja ühes isikus,» kõneles ta. «Talvel tuli hommikust õhtuni mäge trampida ning õhtul poisse treenida. Tänapäeval enam nii ei saa: suuremates keskustes on igaks asjaks omaette spetsialist.»

Visnap lisas, et treenijatel polnud riietusruume ja panipaika ning väikesed mehed pidid kogu varustuse ise mäe otsa tassima.

Eriliselt säravaid tippe Tõnu Visnapi käe alt ei tulnud, aga viimastel juunioride maailmameistrivõistlustel oli Eesti koondises tema endine õpilane Rauno Loit, kes oli varem võitnud kuni kümneaastaste hulgas suusahüppevõistluse Soomes.

«Mürki võtta ei saa, aga tõenäoliselt on nüüd suusahüppeharrastusega Viljandis lõpp,» ütles spordikooli direktor Urmas Müür. «Oleks ime, kui tekiksid uued entusiastid, kes alaga tegelema hakkavad.»

Tagasi üles