KAS Eesti elanike oskused vastavad ühiskonna vajadustele? Millised on need võrdluses teiste riikidega? Kuidas nende taset tõsta?
Kui targad me õieti oleme?
3. august 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PRAEGU tuleb neile küsimustele vastata: «Ei tea. Ei oska.» PISA uuringu järgi on meil õpilaste tulemused keskeltläbi paremad kui paljudes teistes riikides, kuid täiskasvanute oskusi pole kunagi varem uuritud. Eesti inimeste haridustase on küll üsna kõrge, aga me ei oska öelda, kui hästi tulevad siinsed täiskasvanud toime igapäevaelus ning kas meie oskustest piisab, et majanduses saaks luua keerukamaid töökohti.
Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, mille eestikeelne nimetus on «Tean ja oskan», kuulub majandusliku koostöö ja arenguorganisatsiooni (OECD) oskuste strateegiassse. See peaks andma pildi sellest, millisel tasemel on oskused eri riikides, mis on selle taseme tõstmise parimad strateegiad, kas tööandjad väärtustavad rohkem koolist saadud diplomit või tegelikku pädevust.
VÄGA paljude ühiskonna ees seisvate probleemide lahenduseks peetakse paremat haridust. Haridustasemega saab seostada töö keerukust, tasu, töötuks jäämise tõenäosust ja ühiskonnas osalemise aktiivsust.
Paljudel juhtudel ei saa inimeste ja ühiskondade edukuse erinevusi põhjendada siiski üksnes haridustasemega. Haridus seletab ilmselgelt rohkem noorte inimeste käitumist, sest nendel on kõrghariduse omandamisest möödas vähem aega. Vanematel inimestel muutuvad tähtsamaks töö ja elu käigus omandatud oskused. Näiteks oli Eestis eelmisel aastal madalaima ja kõrgeima haridustasemega inimeste töötuse määra lõhe 15—24aastaste hulgas viiekordne, üle 40aastaste hulgas seevastu kõigest kahekordne.
Eesti hariduse probleem on muu hulgas see, et kolmandikul elanikest pole kutse- või erialast haridust. Miks? Kas ei peitu üks vastus selles, et hoolimata omandatud põhiharidusest või üldkeskharidusest, napib neil õpingute jätkamiseks põhioskusi.
«Tean ja oskan» on seni kõige laialdasem täiskasvanute oskuste uuring. Selles osaleb 25 maad, sealhulgas Austraalia, Jaapan, Kanada, Korea, USA, Venemaa ja enamik Euroopa Liidu riike. Eestis saab osalemiskutse 13 000 inimest vanuses 16—65 aastat ehk ligi iga sajas elanik.
Mahukuse kõrval teeb kõnealuse uuringu maailmas ainulaadseks tõik, et varem pole täiskasvanute oskusi arvuti abil võrreldud. Osalemise muudab vastajatele põnevaks see, et igapäevaelus ettetulevatele ülesannetele tuleb otsida lahendust interneti kaudu.
Ülesanne on näiteks elektroonsest kataloogist raamatut otsida, spordivõistluse kohta infot leida, koosoleku aeg broneerida või hindu võrrelda. Kui vastaja pole varem arvutit kasutanud või tunneb ennast seejuures ebakindlalt, saab ta ülesandeid lahendada paberil.
ET kõiki Eesti täiskasvanuid küsitleda oleks liiga kallis ja aeganõudev, tehakse statistiliste meetodite abil esinduslik juhuvalim. Sellises esindab iga vastaja ligi sadat endasarnast. Uuringus osalevad ainult valimisse sattunud ning keegi teine neid asendada ei saa.
Valimisse kuuluvatele inimestele saadetakse koju kiri palvega osaleda uuringus. Kui olete sattunud valimisse, palun andke oma panus, et saaksime teada, kui hästi me «teame ja oskame».
Uuringu andmekogumine algas 1. augustil ning kestab 2012. aasta märtsi lõpuni. Viljandimaal saab osalemiskutse 498 inimest, kellest 175 elavad Viljandis. Rohkem infot võib uuringu kohta leida aadressil www.hm.ee/piaac.