Justiitsminister Kristen Michal püüab oma praeguses ametis kasutada oskusi, mille ta on saanud Reformierakonna peasekretärina, ning asjaosalistega üksmeelele jõuda.
Minister eelistab käsule veenmist
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
3. august 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks üle 130 päeva ministrikohal olnud Michal ütles, et enamik aega on kulunud materjalidega tutvumisele.
«Justiitsministri amet on paljuski seaduste läbitöötamine ja inimestega suhtlemine, et mõista, mis sünnib ja millised on lahendused,» lausus ta.
Võrreldes praegust tööd varem peetud Reformierakonna peasekretäri omaga, ütles Michal, et ministril on tunduvalt suurem jõud karme käske anda. Seda ta aga väldib ning proovib sundimise asemel inimestega läbirääkimiste teel ühisosa leida.
«Minister ei pea asju tegema käsuõiguse alusel,» lausus ta.
Tuleva aasta eelarve on keeruline
Ministri hinnangul on Eesti riik jõudmas ajajärku, kus seadusi saab teha varasemast rahulikumas tempos ning suuremat hulka spetsialiste kaasates. Seda joont kavatseb Kristen Michal oma ametiaja jooksul hoida. Justiitsministeeriumi haldusalas töötavad inimesed on selle heaks kiitnud ning ministri meelest ootab senisest paremini läbi mõeldud seadusemuudatusi kogu ühiskond.
Michal tõi välja, et justiitsministeeriumi valdkond on üsna lai. Peale seaduste tegemise kuulub sinna näiteks vanglate töö koordineerimine. Kitsaskoht on viletsate tingimustega Tallinna vangla, mis jääb Viru ja Tartu kinnipidamisasutusele kõvasti alla. Järgmise aasta eelarvega pole ministri hinnangul aga priisata ning tuleb põhjalikult kaaluda, milliseid koalitsioonileppe punkte täita.
Tähtsaks peab Michal eesmärki lühendada iga kohtuastme menetlustoiminguid, et kodanikud ei peaks kohtuotsust ootama ebamõistlikult kaua.
«Praegu kulutavad kohtud meeletult aega, et otsida üles inimesed, kes soovivad, et neid ei leitaks,» rääkis ta. See peaks muutuma, kui võetakse vastu eelnõu, mis lubab kohtust kõrvale hoidvate isikute suhtes tagaselja otsuseid langetada.
Üks kohtutoiminguid kiirendavaid meetmeid on kohtupersonali palkade tõstmine, et hoida ära suurt kaadri voolavust ning vähendada kulutusi töötajate väljakoolitamisele. Michali meelest on ebatõenäoline, et palkade suurenemiseni jõutakse juba järgmisel aastal.
Kuidas reguleerida vabaabielu?
Hiljuti saatis Kristen Michal neljale suuremale erakonnale kirja, milles küsib nende seisukohta mitteabielulise kooselu reguleerimise kohta. Tema selgitust mööda on see aktuaalne teema, sest Eestis elab registreerimata koos väga suur osa paaridest.
Ühtlasi pakkus Michal välja neli võimalikku kooselu registreerimise mudelit, alustades variandist, et muudatused ei kaasa homoabielude lubamist.
«Tõenäoliselt leitakse Isamaa ja Res Publica Liiduga konsensus kusagil skaala keskosas,» arvas Michal, kelle selgitust mööda ollakse kõnealuses küsimuses koalitsioonipartneriga üsna eri meelt. Niinimetatud skaala keskosas on kaks varianti: näidislepingute kasutuselevõtt ning praeguste seaduste muutmine, et registreerimata kooselud oleksid ametlike abieludega seaduse silmis võrdsemad.