/nginx/o/2011/07/29/689628t1h1301.jpg)
Viljandis Lembitu puiestee majas elavatel puudega inimestel ja pensionäridel on põhjust rõõmustada, sest mittetulundusühing Singel Kodu tegi vabatahtlike ja toetajate abiga korda nende maja ainsa pesemisruumi.
Abistajad andsid vanale vannitoale värske näo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tahan tänada kõiki neid inimesi ja asutusi, kes meile puuetega inimeste abistamisel toeks olid,» ütles mittetulundusühingu Singel Kodu juhatuse liige Lea Märtsin.
Paljude heasoovijate abiga remonditud pesemiskohta saavad nüüd kasutada nii sotsiaalkorteris elavad puuetega inimesed kui majas elavad pensionärid.
Lea Märtsini selgitust mööda elab Lembitu puiestee 4 maja ühes korteris kaks naist, kellele Singel Kodu osutab toetatud elamise teenust. Neil polnud varem pesemisvõimalust, sest juba aastate eest oli esimese korruse elanik teinud maja ainsast vannitoast oma panipaiga.
Ülejäänud majarahvas selle lukustatud ukse taha ei pääsenud ja pesi ennast kraanikausi kohal. Mõni noorem oli korterisse dušinurga ehitanud.
«Kui Singel Kodu kevadel seal majas elavate klientidega tegelemise eelmiselt organisatsioonilt üle võttis, hakkasin uurima, kas kuskil on mingi ostu-müügileping, erastamispaber või muu notariaalne kokkulepe, mis annab õiguse sellel perekonnal vannituba enda valduses hoida,» kõneles Lea Märtsin.
Et sellist paberit ei olnud, nõudis ta lõpuks advokaatide koostatud kirja abiga vannitoa võtme enda kätte.
«Ühistu koosolekul sai see asi lahti räägitud. Inimesed, kes vannitoa kasutamisest huvitatud ei olnud, andsid oma allkirja. Ülejäänud jagasid omavahel remondikulud.»
Lisaks puuetega inimestele soovisid pesemisruumi edaspidi kasutada kaks korterit, kus elavad pensionärid. Selles majas on seitse korterit.
Lea Märtsin nentis, et kuna asjast huvitatud inimeste maksevõime pole kuigi suur, püüdis mittetulundusühing selleks ettevõtmiseks toetajaid leida.
Esmalt saatis naine Viljandi ehituspoodidele meili teel abipalve, kuid sellele ta vastuseid ei saanud. Siis tulid talle appi Singel Kodus töötavad noored vabatahtlikud: sakslanna Gerda ja türgi noormees Remzi. Nad võtsid eestikeelse abipalve näppu ja hakkasid kauplusi läbi käima.
«Niimoodi otse suheldes tulid paljud poed neile vastu ja tegid suuri soodustusi,» rõõmustas Lea Märtsin. «Tänu abistajatele saime vannitoa remontida üsna tagasihoidliku eelarvega.»
Materjalidega aitasid ka ehitaja, majanaaber ja organisaatorite tuttavad.
Remonditöö algas juuni algul.
«Palju asju tegime koos vabatahtlikega ning meid aitas ka üks noormees, kes oli nõus väikse tasu eest oma töö kõrvalt remontimas käima,» jutustas Singel Kodu juhatuse liige. «Kui oli vaja spetsiifilisi töid teha, kutsusime muidugi appi spetsialistid.»
4,5ruutmeetrise põrandapinnaga duširuum tuli tagasihoidlik, kuid see-eest puhas ja valge.
«Varem oli see tõesti väga õnnetus seisukorras,» nentis Lea Märtsin. «Seal oli vanaaegne köetav boilerahi ja seina sisse ehitatud vann. Tumerohelised seinad hallitasid. Esimesed paar nädalat kuluski meil asjade väljalõhkumisele ja seintelt hallituse pesemisele.»
16. juulil andis Märtsin uue ilme saanud vannitoa võtmed majaelanikele. Ruumi remontimine oli maksma läinud umbes 960 eurot.
Praeguseks on vannitoa juures tööd teinud vabatahtlike leping Singel Koduga lõppenud. Remzi on sõitnud tagasi oma kodumaale Türki, kuid sakslanna Gerda veedab veel aega Eestit avastades.
Lea Märtsini sõnul olid noored rõõmsad, et nad kohtasid oma ülesannet täites palju abivalmis ja heatahtlikke toetajaid.
Nende tuju rikkus aga see, et varem vannituba enda käes hoidnud majaelanik püüdis teiste tööd ja vaeva remontimise ajal rikkuda. Kord leidsid vabatahtlikud värskelt värvitud vannitoa ukselt musta jalajälje ja kord oli äsja valatud põrandale puistatud koristustarbeid. Praegugi on uutel põrandaplaatidel näha värvised astumisjäljed.
Et vannituppa viiva vaheukse võti oli sel ajal veel ainult ühe inimese käes, ei olnud remontijatel vaja kahtlusalust kaugelt otsida.
«Mis inimesed niimoodi küll teevad!» oli Remzi seda nähes hämmastunult Lea Märtsinilt küsinud.
Hoolimata nendest vahejuhtumitest oli vabatahtlikel hea meel, et nad said Eesti puuetega inimeste heaks nii palju korda saata.