Rootslase kätte jõudnud Kõo barokkhäärber laguneb

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagine uhke mõisahoone on väga kehvas seisus. Sel kevadel löödi valla ja muinsukaitseameti eestvõttel kinni selle ukse- ja aknaavad ning kõige kriitilisemad kohad katusel.
Kunagine uhke mõisahoone on väga kehvas seisus. Sel kevadel löödi valla ja muinsukaitseameti eestvõttel kinni selle ukse- ja aknaavad ning kõige kriitilisemad kohad katusel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui Kõo vald kümmekond aastat tagasi mõisa Rootsi kodanikule müüs, lootsid vallajuhid, et auväärsest kompleksist saab vaatamisväärsus ja tööandja, nagu tulevane mõisahärra lubas. Paraku on läinud teisiti.

Vallavanem Tarmo Riisk meenutas, et kompleks müüdi 499 000 krooniga. «Varem kuulus mõis kolhoosile, omavalitsus võttis selle talt üle. Siis ilmusid välja endised omanikud, kellele maksti kompensatsiooni. Vallal ei olnud mõistlik sellist hoonet niisama käes hoida,» selgitas ta.

Rootslasel olevat olnud vägevad plaanid. «Ta lubas hakata pakkuma turismiteenuseid ning kasvatama puid ja hekitaimi teistele mõisatele, aga tegelikult ei teinud suurt midagi,» rääkis Riisk. «Et tegemist on muinsuskaitsealuste hoonetega, tuli projektid kooskõlastada, aga sellegagi ei saanud ta hakkama.»

Vallavanem ütles, et ennast ettevõtja ja eduka ärimehena esitlenud mees osutus suliks, kes üritas musta raha kinnisvarasse paigutada. «Nüüdseks ei ole temast enam midagi kuulda, ainult niipalju, et oli vahepeal Rootsis elu läbi Rootsi kardinate vaadanud.»

Mõisa hooned lagunevad ning sellele on vallavanema hinnangul tõhusalt kaasa aidanud ümbruskonna noored ja lapsed. «Kurb ja häbi on vaadata, millist purustamistööd on mõisas korda saadetud,» lausus ta. «Raske mõista, mis toimub selle inimese peas, kes lõhkudes ja lammutades end välja elab.»

Ühe suve elas perega

Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi ütles, et mõisahoonete omanik oli osaühing Zerosystems, mille juhatuse liige on Rootsi kodanik Michael Ecklöv. «Majutuspaiga tegemisest asja ei saanud,» nentis Kivi. «Kuuldavasti ise ta ühe suve perega seal siiski elas.»

Vaneminspektori teada oli omanik püüdnud hooneid konserveerida nii nagu nõutud. Ta pani katustele ääre- ja harjalauad ning ajutised katted, aga üle paari aasta need vastu ei pidanud.

Tarmo Riiski jutu järgi tegi rootslane peahoones ka muid töid: lammutas vaheseinu, lõhkus ja kaevas. Seejärel kadus mõisnik nelja tuule poole ning kui ta naasis, tegi politseile avaldusi selle kohta, et tema vara on mõisast minema viidud. «Küllap ta jättis töömeestele palga maksmata ja eks need võtnud, mis võtta andis,» lausus vallavanem.

Haruldane tindipott

Kõo hoonetest rääkides ütles Anne Kivi, et kunagisest uhkest kompleksist on alles vaid kaks. Peahoone pärineb XVIII sajandist ja tindipotti meenutav viinaköök XIX sajandist. Veel on alles piirdemüür koos väravapostidega. Vaneminspektori hinnangul on viinaköök väga haruldane mälestis.

Anne Kivi märkis, et osaühing Zerosystemsile kuulusid mõisad veel Jõgeva-, Harju- ja Saaremaal. Kõigis neis paikades on olnud sama mure nagu Kõos. Kolme aasta eest kirjutas ajaleht «Saarte Hääl» sellest, kuidas muinsuskaitseamet muretseb Audla mõisa pärast, mille omanik oli 2006. aastast Zerosystems.

Kõo mõisas tegi muinsuskaitseamet nimetatud osaühingule ettekirjutusi 3835 euro (60 000 krooni) eest. See raha õnnestus ka sisse kasseerida.

Tänavu märtsis vahetas mõis omanikku ning uueks peremeheks sai osaühing Kredi­status. «See on registreeritud vanale aadressile ja muinsuskaitseameti kirjad on sealt tagasi tulnud,» lausus Kivi.

Muinsuskaitseamet leidis 1480 eurot avariiremondiks. Käesoleval kevadel lõid valla palgatud töömehed kinni häärberi ukse- ja aknaavad ning kõige kriitilisemad kohad katusel.

Vallavanem toonitas, et hoonesse tungimine on kuritegu ja sellele järgneb karm karistus. «Ei tasu arvata, et lõhkujad kätte saamata jäävad,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles