Saada vihje

Folgi süda pandi tuksuma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Silver Sepa juhtimisel pandi eile Kaevumäel tuksuma 19. Viljandi pärimusmuusika festivali süda, mis kannab endas rütmi ja pulssi.
Silver Sepa juhtimisel pandi eile Kaevumäel tuksuma 19. Viljandi pärimusmuusika festivali süda, mis kannab endas rütmi ja pulssi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile pärastlõunal pandi ligi hiilivas vihmahoos Kaevumäel tuksuma tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali süda, mis lõi rütmi ja pulsi linna peale laiali.

Liisa Lilienthali lavastatud avamisel astusid lavale Viljandi kultuuriakadeemia tudengid ja vilistlased, riigi paremad noored muusikud, tantsijad ning külalised kaugematest maadest. Üheskoos pandi Kaevumäele 19. muusikapeo avamist vaatama tulnud rahva jalg tatsuma ja süda kiiremini põksuma.

Nael pakku

Avamist juhtis Silver Sepp puupakust ja naeltest meisterdatud imepillidel, mida ta kord liivapaberi, kord pulga, kord poognaga häälitsema sundis. Iga kõneleja sai tema pilli sisse lüüa naela, et rütmi ja pulssi paremini edasi anda.

«Rütm ja pulss on meile, inimestele, midagi nii omast ja selgesti mõistetavat,» arutles festivali teema üle Viljandi linnapea Loit Kivistik. «Tunneme ju pulsi kaudu oma meeleolu. Rütm muusikas annab meile samamoodi kõik need tunded, mida meie esivanemad tundsid, kui nad selle muusika lõid.»

Linnapea sõnul on Viljandi külaliste võõrustamiseks valmis ja 19aastane festival omalt poolt võimeline linna eest hoolt kandma. Nii andis Kivistik festivali korraldajate kätte linnavõimu sümboliseeriva võtme. «Kallid külalised, ma loodan, et tunnete end siin soojalt vastuvõetuna. Pidutsege meeleolukalt!» soovis Kivistik.

Soojad õnnitlused

Avamisel tervitas festivali külalisi ka president Toomas Hendrik Ilves. «Meil on olnud head ajad ja meil on olnud rasked ajad, aga igal ajal on meile antud päevad, mil oleme koos.

Üks neist päevadest on 24. detsember, üks 24. veebruar ja mulle on alati olnud üks ka neljas neljapäev juulikuus. Nagu aamen kirikus ja nagu kannel folgil, olen ma alati kohal nagu ka teie. See on meid kandnud läbi parematest ja halvematest aegadest, läbi buumi ja masu,» rääkis president.

Ilvese sõnul on eri aegadel valitsenud erisugune meeleolu, aga Viljandis on see juulikuu viimasel neljapäeval alati hea. «See on kindel, nagu vihm on sel päeval alati kindel,» sõnas president, lõi naela pakku ja soovis folgi pealikule Ando Kivibergile sünnipäeva puhul õnne.

Lillekimpu andes ärgitas Ilves pealtvaatajaid üht vana rahvaviisi üles võtma ja nii lauldi pealikule ka korralik sünnipäevalaul, mis venis kolm korda pikemaks kui algul plaanitud.

Vihm õnnistas sisse

Ando Kiviberg pidi lavale astudes presidendi öeldu õigeks tunnistama, sest tema sõnavõtu ajaks langesid taevast piisad üha hoogsamalt ja järve kohal andis pulsile lisa müristamise rütm.

«Tahan teile öelda: suur tänu, et jälle tulite! Teie pärast me seda teeme ning teie usaldus festivali ja selle korraldajate vastu on väga tähtis, et traditsioon saaks jätkuda. Hakake varakult valmistuma ka järgmiseks, 20. festivaliks, sest see tuleb kindlasti,» lubas pealik pühalikult.

Pidu jätkus nii hoogsalt, et formaalne avamine läks korraldajatel sootuks meelest. Tantsijad moodustasid Kaevumäe lava ees folgi südame ning panid selle tuksuma.

«Festival on avatud!» hüüdis Ando Kiviberg mikrofoni alles siis, kui tantsijad ja löökpillimängijad olid festivali rütmi ja pulsi linna laiali kandnud ning rahvas vihmas lahkuma asutas.

ARVAMUS

Toomas Hendrik Ilves,
president

Ma olen olnud igal folgil, välja arvatud siis, kui on olnud mõni erakordne sündmus ja ma olen olnud riigist väljas.

Ootan alati ühte ja sama: meeldivaid ja üllatavaid elamusi. Mulle meeldib, et eri kultuuride pärimusmuusika hakkab õhtuti kokku sulama ja me avastame seoseid, mille peale varem poleks mõelnudki.

Olen juba aastaid rääkinud, et Viljandi on väga eriline koht. Meeleolu on siin alati mõnus ja sellist mossitamist, nagu me igal pool näeme, siin pole.

Tagasi üles