Pärimusmuusika festival meelitab ligi inimesi, kes suurelt rahvahulgalt oma koort riisuda tahaks. Linnapea arvates tuleb aga jälgida, et väike Viljandi folgi ajal erilaadsetest ettevõtmistest umbe ei läheks.
Linnapea: asjaajamist on lihtsalt tavalisest rohkem
Viljandi linnapea Loit Kivistik, mida pärimusmuusika festival, rahvakeeli folk Viljandile tähendab?
Eelkõige tähendab see kahekordistuvat rahvaarvu ning sellega seotud muresid ja rõõme: nii palju, kui on inimesi, on ka soove ja see toob paratamatult kaasa sekeldusi. Linn peab sel ajal olema veelgi tähelepanelikum ning oma elu ja rütmi festivali järgi ümber korraldama.
Kas tänavu on mingeid suuremaid valupunkte, mis rohkem tähelepanu nõuavad?
Suuri murekohti ei ole, pigem lihtsalt tavapärasest rohkem asjaajamist. Nagu öeldud: linnas viibijate arv kahekordistub ning suur rahvahulk tõmbab ligi neid, kes soovivad seda oma ettevõtmiste heaks ära kasutada. Olukorra ohjes hoidmine, et kõik asjaosalised ja erilaadsed ettevõtmised ühel ajal linna ära mahuksid ega hakkaks üksteist segama, on paras töö.
Tihtipeale need, kellele oleme sunnitud ära ütlema, ei mõista, miks neid festivali ajal Viljandisse ei lubata. Vastupidi talitades aga tooks see kaasa linna ummistumise ning siis poleks siin enam kellelgi mõnus, ei linnakodanikel, külalistel ega korraldajail endil.
Kas oskate öelda suurusjärku, kui palju tuli selliseid ürituste korraldamise taotlusi?
Täpseid arve ei oska kahjuks peast öelda. Kaubandusega seotud taotlustega tegeleb meie majandusspetsialist ja ürituste korraldamise küsimustega pöördutakse kultuuri- ja haridusameti poole. Tean vaid, et taotlusi oli, nii nagu ka lubamisi ja äraütlemisi.
Kas olete jõudnud festivali programmiga tutvuda? Kas olete endale midagi ka välja valinud?
Programmiga olen kursis vaid põgusalt, aga nagu igal aastal, kavatsen osaleda ikka. See käib linnapea ameti juurde ja ka viljandlasena ei saa festivalist mööda vaadata. Ehkki ma pole folkmuusikat sügavalt armastav inimene, on mulle meeldinud selle sündmusega kaasas käiv melu ja mõnus äraolemine.
Kas teiegi avastate nagu paljud viljandlased, et folgi ajal on maja äkki rahvast täis?
Kas nüüd just maja rahvast täis, aga neid sõpru ikka on, kes tulevad ja meie õuel telgivad.
Kas linn pärast folki piltlikult öeldes pohmelli ka põeb?
Linnapea rollis pole ma selles olukorras olnud, kuid kohaliku elanikuna olen varem küll tajunud, et pühapäeva pärastlõunal tekib linna justkui vaakum. Kui esmaspäeva hommikul tööle sõitsin, läksid veel viimased hääletajad Tartu poole ja maha jäi sumbunud tühjus.
Tänavu on aga terve juulikuu olnud nii tihedalt festivale täis, et algav nädalavahetus väga palju eelmistest ei erine. Alles meil oli «Rock Ramp», enne seda oli samuti mitu suurt üritust. Viljandis on olnud suvel tihedat liikumist ning ühe festivali ülesseadmise ja teise mahavõtmise vahele on mõnikord jäänud vaid paar päeva. Linn on sellega väga rahul. Nüüd tuleks sama moodi ära täita juuni ja august.
Loodan, et kõik linnakodanikud lepivad suvehooajal suurema melu ja mõnikord ka valju muusikaga.
Ajalehes ja kommentaariumides on käinud arutelu selle üle, kas ja kui palju on pärimusmuusika festival kommertslikuks muutunud. Millise hinnangu teie annate?
Kommentaariumidega pole ma kursis. Ma ei tahaks ka hinnangut anda. Olen ise üritusi korraldanud ja tean, et mida suuremaks paisub ettevõtmine, seda suurem on paratamatult kaubanduslik pool, mis seda üleval peab hoidma.
Tuleb silmas pidada sedagi, et pärimusmuusika keskus peab tegutsema ja toime tulema aasta ringi ning sügisest kevadeni korraldatavad ettevõtmised saavad paljuski teoks tänu festivalist tõusnud tulule.
Kindlasti ei tohi festivaliga kaasas käivat kommertsi pahaks panna, see on niisuguste ettevõtmiste puhul paratamatu. Muidugi on ka väikseid, kindla piiratud publiku arvuga nišiüritusi, mida ei õnnestu nii palju toetajatele maha müüa. Nähtusi on erinevaid, neil kõigil on oma koht ja iseärasused, mida on tarvis mõista. Väärib hindamist, kui linn on rikas mitmekesiste valikute poolest.