/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
Ungari pealinn Budapest koosneb õigupoolest kahest linnast: Doonau läänekaldal asuvast Budast ja idakalda Pestist, mis ühendati esimese sillaga alles 1849. aastal.
Endise suurriigi uhke metropol
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeva Budapestis jalutades näib vahel, justkui oleks selles kaks linna kokku segatud. Siinkohal ei räägi ma luksuskvartalite ja getode erinevusest, mida võib kohata igas metropolis.
Budapesti südalinna arhitektuurist on selgelt näha, et tegu on kunagise keisririigi tähtsa keskusega. Peaaegu kõik utca’sid ehk tänavaid palistavad majad on uhked ja kõrged. Paraku seisavad eeskujulikult värvitud korras hoonete kõrval sellised, mille seintelt kukub krohvi. Sotsialismiaja pärand, nagu meilgi.
Ehkki sisehoovides võib leida veelgi suuremaid kontraste, lummavad need isegi hooletusse jäetuina omalaadi süngevõitu maalilisuse ja suursugususega, mida võib tavaliselt kohata filmis.
Budapesti ärikvartalid, järsul mäekünkal kõrguva Buda kindluse piirkond ja pompoosne parlamendihoone on võib-olla rohkemgi klanitud kui mõni Lääne-Euroopa suurlinn. Laiade bulvarite, plaatanialleede ja tänavakohvikute melu poolest meenutab Budapest Pariisi, ainult et Ungari pealinn on puhtam ja rohelisem.