MULLE meeldib, et Viljandis on juulis melu ja elu, rütmi ja pulssi ning väikelinn saab Eesti kultuurikaardile. Mõne aasta eest tervitasin minagi naasnud «Rock Rampi», rokipidu, millest teadsin vaid legende, ning murdsin sel teemal piike ja vahetasin repliike nii mõnegi siinse mossis kultuuritegelasega.
«Rock Ramp», palun ära enam kurvaks tee!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TÄNAVUGI pole mul midagi ette heita «Rock Rambi» sisule, esinejate valikule. Kuid avapäeva lõpuks viskas see üritus mul — kui rahvalikult väljenduda — täiega ära. Põhjus oli lihtne: juba festivali esimesel õhtul haises südalinn sõna otseses mõttes kusest.
Palun vabandust räige väljendusviisi pärast, kuid ehk annab see aimu, kui vihane ma linlasena olin ja miks mul mõni «Rock Rambi» korraldustoimkonna tegemata jätmine taluvuse vindi nii üle keeras, et ma ei tahtnud selle üritusega enam tegelda — olgu ametialaselt või eraelus.
Küllap pole korraldajatel sellest sooja ega külma, et üks külastaja jäi tulemata, kuid linnakodanikuna on mul neile ikkagi küsimus, miks ei investeeritud rokipeo ajal välikäimlate rendisse.
Miks pean ma taluma uriinist ja fekaalidest haisvat südalinna? Miks pean nägema, et mingi tüüp, kes peab ennast vingeks rokkariks, urineerib küüditatute mälestusmärgile, teine jätab oma kehamustuse maha ametite maja trepile, kolmas aga kuseb kell pool kümme õhtul pargipingile, sõimates, et pole kohta, kus ihuhäda rahuldada?
Mul on olnud jutuajamisi ka Lossi tänava elanikega, kelle sõnul haisesid nende majade seinad kõnealust muusikasündmust meenutades veel mitu päeva. «Rock Ramp» ei saa ennast võrrelda pärimusmuusika festivaliga. Kuid isegi nii suure ettevõtmise ajal, nagu on folgifestival, linn ei haise.
«Rock Rambi» korraldajad peaksid ometi teadma, et seda laadi üritus hõlmab ka õlletarbimist. See on kirjutamata seadus kogu maailmas. Olen osalenud mitmel maailma rokipeol, aga pole pidanud taluma midagi, mis sarnaneks eelkirjeldatuga.
MIKS ma räägin sellest kohalikus lehes? Sest Viljandi on minu nagu festivali peakorraldajagi kodulinn ja teatavasti on Juhan Nöps võtnud selle ees mitmekordse vastutuse: nii linnakodanike esindajana kui «Rock Rambi» korraldajana.