/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
/nginx/o/2008/11/21/96150t1h4dd5.jpg)
Ülemiste hingamisteede viirusnakkused kimbutavad inimesi nagu sügiseti ikka, plahvatuslikult on aga suurenenud tuulerõugetesse haigestunute hulk.
Lapsi vaevavad tuulerõuged
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisekaitseinspektsiooni Viljandimaa osakonna spetsialist Liidia Adamson rääkis, et aasta kestel oli umbes 15 haigestumist kuus, kuid oktoobris tõusis see arv äkki 56-le. Novembrikuu 21. päevaks oli maakonnas juba 82 tuulerõugetesse haigestunud last.
Mullu oli 429 väikelaste tuulerõugete juhtumit ja need jaotusid enam-vähem ühtlaselt kogu aasta peale.
Pediaatrist perearst Agnes Leesmäe ütles, et see, kui kergelt laps tuulerõugeid põeb, sõltub tema immuunsüsteemi tugevusest. Läbipõdemine annab eluaegse kaitse, mõnel juhul võib see aga kõrges eas kaduda. Seega on väheusutav, et ema lapselt nakkuse saab, vanaema puhul ei saa ohutuses aga päris kindel olla.
Tuulerõugete vastu Eestis üldjuhul ei vaktsineerita, samuti ei ole Viljandi lasteaedades kavas karantiini välja kuulutada, sest haigus on nii kergesti nakkav, et selle eest polegi võimalik last kaitsta.
Veel nimetas Liida Adamson üha sagenevaid salmonelloosi- ja rotaviirusnakkusi, mis mõlemad viitavad kehvavõitu sanitaarkultuurile.