Karksi vallas Lilli külas peetud Nava Lava festivalil käis korraldaja ütlemist mööda küllaga huvilisi ning selle muutsid eriliseks kaugemalt tulnud külalised.
Külalised muutsid Nava Lava eriliseks
26. juuli 2011, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedest pühapäevani kestnud festival oli pühendatud mulgimaalasest kirjanikule Hella Wuolijoele, kelle sünnist möödus 125 aastat.
Festival avati Eesti Vabariigi laulupost number 1 juures, kus eestlased ja lätlased käivad oma riikide aastapäevadel isamaalisi laule laulmas. Niinimetatud lahtilaulmisel osalesid festivali korraldaja Jaak Kõdari sõnul lisaks näitetrupile ja festivali külalistele Soome välisminister Erkki Tuomioja, Eesti suursaadik Lätis Mati Vaarmann ja Karksi vallavolikogu esimees Hendrik Agur.
«Soome välisminister andis meile väga kõrge hinnangu,» ütles Kõdar. Erkki Tuomioja on Hella Wuolijoe lapselaps ning Nava Laval käik oli osa tema Eesti visiidist. Festivali korraldajad kinkisid külalisele Wuolijoe portree näitetrupi liikmete allkirjadega.
Seekord ei olnud festivalil küll suvekooli töötubasid nagu eelmisel aastal, kuid Kõdar leidis, et programm polnud seepärast hõredam. «Lilli loodusmaja tegi loodusmänge ning seal oli kogu aeg suur tunglemine,» selgitas ta.
«Iga päev oli täismaja, kuigi mäenõlvale oleks mahtunud inimesi veelgi,» muljetas külastajate arvuga rahule jäänud Kõdar. Ka ilm oli sobiv ning tuul näitlejate hääli minema ei kandnud. «Kolme päeva kohta kuulsime üks kord müristamist ja oli ka paar äkilist tuulepuhangut,» ütles korraldaja.
Sel aastal puudus laval võimendus, kuid korraldaja ei teadnud rääkida ühestki kaebusest, et heli poleks publikuni kostnud. Kõdar oli käinud festivaliala eri nurkades kuulamas ning tõdes, et võimendust eriti vaja ei olnudki.
«Pärast etendust kummardas rahvale 38 inimest ja nii palju mikrofone Eestimaalt võtta on ääretult raske,» lausus ta.
Jaak Kõdar rääkis, et festivali korraldamise ainuke kitsaskoht on raha.
Korraldaja jäi rahule selleaastaste etendustega. «Poeem «Sõja laul» oli erakordselt hästi lavastatud,» kiitis ta Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala lõpetajaid ja lavastajat Ott Kartaud.
Samuti tõstis ta esile Silvia Sorot, kes lavastas Hella Wuolijoe elust kõneleva näidendi «Väike kange mulgi naine» ja ka lasteetenduse «Jäätise kuningriik». Pärast lasteetendust jagas Ruhja jäätisevabrik lastele 200 jäätist ning Kõdar oma raamatu «Jää, lume ja jäätise raamat», mille põhjal oli näidend kirjutatud.