Suurim kodukulude tõstja on selgunud

Rannar Vassiljev Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

EELMINE kuu pakkus tubli annuse irooniat. Vohava poliitpopulismi varjus langetas valitsus otsuse, mis üllatab lähitulevikus meid kõiki krõbeda arve näol. Tõuseb elektri ja toasoojuse hind, hoo saab sisse puidu raiskamine ning väheneb ettevõtete ekspordivõimekus.

Riigikogu viimastel istungitel käis äge diskussioon elamumaa maksust vabastamise üle. Opositsioon kritiseeris puudulikku ja populistlikku lahendust, kuna võimuerakonnad eesotsas Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) kuulutasid, et võitlevad kodukulude vähendamise eest.

Asi kulmineerus kuluka reklaamikampaaniaga, kus püüti maalida pilti IRL-ist kui soodsa kodukolde pakkujast. Samal ajal langetas valitsus oma istungil IRL-i kuuluva majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul otsuse, mis suurendab kodukulusid rohkem kui ükski teine viimasel ajal tehtu.

IRL-i juhtivpoliitiku Juhan Partsi algatusel anti hiljuti töösse 560 miljonit eurot maksva uue 300megavatise põlevkivikatla ehitamine. 2012. aastal tuleb otsustada, kas rajada ka teine 300megavatine katel. Kui see samm astutakse, kujuneb projekti koguhinnaks tervelt 960 miljonit eurot.

Kumbki katel ei tasu end majanduslikult ära, seepärast on pikka aega arutatud, kuidas toetada kõnealust investeeringut Euroopa Liidu reeglitega vastuollu minemata. Esmalt oli lootus kasutada riigiabi skeemi, kuid hoolimata Partsi varasematest kinnitustest seda luba Euroopa Komisjonilt lõpuks ei saadudki.

EHKKI katelde finantseerimise põhimõtted pole kindlad, allkirjastati ehitajaga juba leping. Nüüd on jäänud kaks teed, kuidas üht Eesti suuremat ja tähtsamat investeeringut rahastada. Esimene võimalus on anda ühele elektritootjale suures mahus tasuta CO2 heitkoguste ühikuid, et muuta põlevkivist toodetud elektri hind avatud turul konkurentsivõimeliseks.

Kummatigi peavad tasuta kvooti taotlevad investeeringud vähendama kasvuhoonegaaside hulka ega tohi tugevdada toetuse saaja turgu valitsevat seisundit. Et Eesti Energia uued põlevkivikatlad neile põhimõtetele ei vasta, pole eriti tõenäoline, et meile niisugune kingitus tehakse. Lõpliku otsuse peaks Euroopa Komisjon langetama järgmise aasta algul.

Reaalsem tundub teine skeem, mis põhineb ideel doteerida saastavat põlevkivielektrit taastuvenergia tasude abil. Selleks on vaja kasutada kateldes põlevkivi kõrval energiaallikana pooles mahus hakkpuitu. Viimasele tuleb paraku peale maksta taastuvenergia toetust. Teisisõnu maksab iga tarbija selle ebaefektiivse ja saastava elektritootmisviisi kinni oma taskust. Taastuvenergia toetus kajastub meie kõigi elektriarvel.

Kui arvestada, et võimas 300megavatine katel hakkab töötama baaskoormusel, mis on umbes 8000 tundi aastas, toodab see nimetatud ajavahemikul eeldatavalt 2,4 miljonit megavatti elektrienergiat. Kui toodetavast energiast pool rajaneb hakkepuidul, saame kokku 1,2 miljonit megavatti aastas.

Võttes aluseks praeguse taastuvenergia toetamise skeemi, tähendab see, et põlevkivikateldele läheb igal aastal 64 miljonit eurot toetust. See summa jaguneb kõigi tarbijate vahel. Kui sama skeemi järgi läheb käiku ka teine plaanitav katel, võib korrutada nimetatud arvu kahega.

SELLEGA probleemid ei piirdu. Kui üldiselt kasutatakse hakkpuitu elektri ja soojuse koostootmiseks, mis tagab vähemalt 75protsendilise kasuteguri, siis Eesti Energia põlevkivikatlas saadakse hakkpuidust peale elektri soojust üksnes minimaalselt. Seega on kasutegur koostootmise omast peaaegu kaks korda väiksem, napilt 40 protsenti. Ühelt poolt tähendab see puidu kui väärtusliku energiaressursi raiskamist, teisalt toob endaga kaasa puidu hinna märkimisväärse tõusu.

Hakkpuidust toodetakse Eestis arvestatav osa toasoojust. Puidu hinna tõus tähendab soojatootjatele kulude kasvu. See omakorda toob endaga eratarbijatele kaasa soojuse hinna tõusu ning vähendab ühtlasi eksportturgudel meie ettevõtete konkurentsivõimet.

Majandusminister on asja põhjendanud peamiselt julgeolekuaspektiga, justkui oleks plaanitav ainus alternatiiv elektritootmisele, mis põhineb idanaabrilt imporditaval maagaasil. Analüüsitud pole lahendusi, mille puhul tootmine tugineb tuuleenergiale või vedelgaasile ning mis muudaksid meid naabrist energiasõltumatuks ja tagaksid ühtlasi konkurentsivõimelisema hinna.

2013. AASTAL avaneb elektriturg täielikult. See toob endaga eeldatavasti kaasa elektri hinna tõusu. Kahe aasta pärast jõuab tarbijani ka uute põlevkivikatelde rajamisest tingitud elektrienergia ja soojuse hinna tõus. See muudab 2013. aastaks plaanitava elamumaa maksust vabastamise mõju olematuks ning IRL-ile võib anda suurima kodukulude tõstja auhinna.