Palavad ilmad ohustavad kroonilisi haigusi põdevaid inimesi ja lapsi, seetõttu soovitab terviseamet ohustatud inimestel püsida jahedates ruumides.
Terviseamet õpetab palavaga käituma
23. juuli 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palavate ilmadega tuleb ettevaatlik olla eelkõige kroonilisi haigusi, näiteks kõrgvererõhktõbe ja südamehaigusi põdevatel inimestel, sest südameatakid võivad sageneda ja vererõhk tõusta.
Et kõrge temperatuur, niiskus ja tugev päikesekiirgus põhjustavad vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu või päikesepõletusi, on kõige suuremas ohus väikelapsed, üle 65aastased täiskasvanud ja ülekaalulised.
Äärmusliku kuumusega on Eesti oludes terviseameti teatel tegu siis, kui õhutemperatuur on suve tavapärasest keskmisest tunduvalt kõrgem ehk üle 25 kraadi. Oma tervise kaitsmiseks tuleb võimaluse korral hoiduda jahedamatesse ruumidesse, samuti tuleb tarbida ohtralt vett.
Ei tohi liialdada kohvi ja alkoholiga, sest need suurendavad vedelikukadu. Kui võimalik, tuleks piirata füüsilist tegevust kuumas.
Kui kehatemperatuur tõuseb kiiresti, higistamine peatub ning organism ei suuda end ise maha jahutada, on tegemist kuumarabandusega. Kehatemperatuur võib 10—15 minutiga tõusta 41 kraadini või kõrgemale. Kuumarabandus võib põhjustada surma või püsiva puude, kui kiiresti esmaabi ei osutata.
Kiirabi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohver toimetada jahedasse varjulisse paika ning teda kiiresti jahutada, kasutades ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid.