Kalameeste nurin kostis pealinna

Paljud veespordi- ja kalastushuvilised on lunastanud endale koha Viljandi järve kai ääres.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eelmise aasta juulist kehtiv kord, mis nõuab osalt paadiomanikelt Viljandi järvele pääsemiseks 64eurost tagatisraha, on äratanud õiguskantsleri huvi.

Linnavalitsuse kõnealune otsus puudutab alalise kaikohata veesõiduki omanikke, kelle   liikumisvahendi mootori võimsus on kümme kilovatti või enam. Tagatisraha nõue peaks linnajuhtide hinnangul aitama järvel paremini korda hoida.

Kui paadisilla püsiasukad on rannavalvuritele teada ja eksimuste korral on neid hõlbus üles leida, siis juhukülaliste järele oli ametnike sõnul keerukas valvata. Loodeti, et tagatisraha sunnib kõiki veekogul viibijaid reeglitest kinni pidama.

Paraku valmistab kord meelehärmi ka seaduskuulekatele kalastajatele, kes on harjunud käima mitmel järvel. Mujal saavad nad oma paadi vabalt vette lasta, kuid Viljandis võtab neid selleks ettenähtud kohas vastu tabalukuga kett.

See asjaolu on pannud ühe inimese koguni õiguskantsleri poole pöörduma.

«Linnavalitsus peab õiguskantsleri arupärimisele vastama 10. augustiks,» sõnas abilinnapea Rein Triisa. Ametlikke kaebusi linnavalitsusele esitatud pole, ent kuuldused kalameeste rahulolematusest on ka abilinnapea kõrvu jõudnud. «Kogume praegu olukorra kohta teavet,» nentis ta.

Viljandi järve haldamine on suuresti Viljandi spordikeskuse õlul. Küsimusele, kui hästi linnavalitsuse määrus oma eesmärki teenib, vastas keskuse juhataja Mati Jürisson, et uuest korrast on kasu olnud.

Rohkem kui mootorpaadid, on kihutamisega muret valmistanud jetid. Jürissoni sõnul pole tänavu korrarikkujate kohta ametlikke avaldusi tehtud, küll aga nurisesid mõned sõudepaadiga järvel olnud inimesed siis, kui seal harjutati veemootorsõidukite  maailmameistrivõistlusteks.

«Tegu oli pigem arusaamatusega, mis lahenes, kui paadilaenutajatele põhjuseid selgitati,» lausus spordikeskuse juhataja. Kalameestega pole ebameeldivaid vahejuhtumeid ette tulnud.

Et varahommikusel magusal püügiajal pole võimalust tagatisraha tasuda, on ametnikud soovitanud kalastajatel maksta tagatis terve hooaja eest. Paraku pole igaühel võimalik sellist suurt summat terveks suveks panti panna.

«Eelmisel hooajal maksis pikemaks perioodiks tagatisraha viis või kuus inimest, tänavu suve algul oli neid minu teada üks,» lausus Rein Triisa.

Ka Mati Jürissonil polnud «Sakalaga» vesteldes täpseid arve parasjagu käepärast, ent ta kinnitas, et tänavu tagatisraha maksnute hulk on jäänud enam-vähem samaks kui mullu.

Eelmise aasta algul, kui kalameeste mure uue korra pärast avalikkuse ette jõudis, oli linnavalitsuses kõne all ka korra muutmine. Praegu seda siiski veel tehtud pole. «Ootame kõigepealt ära õiguskantsleri seisukoha,» sõnas abilinnapea.

Tagasi üles