Majutuskohtadele turiste jätkub

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viljandi turismiinfokeskuse töötajatel on suviti käed tööd täis. Pildil on keskuse juhataja Angela Aru.
Viljandi turismiinfokeskuse töötajatel on suviti käed tööd täis. Pildil on keskuse juhataja Angela Aru. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandi turismiinfokeskuses on külaliste rohkuse tõttu kiired päevad ning ka hotellid ei kannata klientide vähesuse all.

Turismiinfokeskuse juhataja Angela Aru sõnul hakkas turiste rohkem käima juba aprilli algul. Enamasti tulevad Viljandisse saksa ja soome turistid, kuid on olnud külalisi ka näiteks Hondurasest ja Mehhikost. Laulu- ja tantsupeo ajal peatus siin inimesi Austraaliast ja Kanadast, eelkõige väliseestlased. Eelmisest aastast on siia kanti sagedamini juhtunud ka lõunanaabrid lätlased.

Karksi-Nuia turismiinfokeskuse töötaja Milvi Brit sõnas, et seal käib külalisi rohkem Eestist kui välismaalt. Põhilised tõmbenumbrid on Karksi lossimäed, muuseumid ja rabad. Brit lisas, et infokeskus ise tegevust ei paku, kuid selle vastu on huvi tuntud.

Grand Hotel Viljandi vastuvõtujuht Krista Varm külaliste puuduse üle ei kurda.
«Juba eelmisel aastal oli märgata külastatavuse tõusu ja sel aastal on kliente veel rohkem,» rõõmustas Varm. Näiteks pärimusmuusika festivali ajal saab hotellis koha vaid esimeseks ööks.

Palju kliente tõi hotellile ka äsja peetud retrofestival. Mitmesuguseid terviseteenuseid, näiteks massaaži, kasutavad Varmi sõnul tihti hotellis tööasjus ööbivad külalised, et pärast pingelist päeva lõõgastuda.

Eurole üleminek hotelli teenuseid kallimaks ei muutnud, sest senised hinnad arvutati fikseeritud kursi järgi ümber. Aprillis tõusid veidi toitlustusteenuste hinnad, kuid Varmi selgitust mööda on see seotud toiduainete üldise kallinemise, mitte euroga.

Endla hotelli perenaine Maret Reinup võib samuti rõõmustada: majutuskoht on pärimusmuusika festivali ajaks broneeritud ning kogu juulis on raske leida kaht vaba voodiga ööd järjest. Aastate jooksul on tekkinud püsi­kliendid, kes pärimusmuusika festivali ajal alati just seal ööbivad. Reinupi sõnul on juunis ja juulis välisturiste rohkem, kuid mais on neid kohalikega pooleks.

Jaanuaris ümardas Endla hotell hindu nii alla kui üles, seega muutus mõni teenus ka kallimaks. «Kliendid pole küll kurtnud, sest meil on niigi väga soodsad hinnad,» kommenteeris Reinup hindade muutumist.

Perenaise teeb kurvaks aga plaanitav elektri hinna tõus. «Põrandaküte on koguaeg sees, ei saa ju üheks õhtuks välja lülitada, kui juhuslikult kedagi toas ei ööbi,» lausus ta.

Viienda aastaaja tõttu tuntud Soomaa meelitab nii eestlasi kui välisturiste. Just üleujutuste ajal käiakse rahvuspargis kõige rohkem. Soomaa looduskeskuse juhi Triin Saluste hinnangul on sel aastal välisturiste eelmistega võrreldes rohkem.

Looduskeskuse infospetsialist Sten Pakri sõnas, et enamik külalisi ongi välisturistid. Huvi tuntakse eelkõige matkaradade vastu, mis viivad soovijad sood uudistama.

Keskuse juht mainis, et kord juba rahvuspargis matkamas käinud kohalikud enam looduskeskusesse ei kipu, vaid uudistavad rahvusparki omal käel.

Saluste näeb populaarsuse kasvu põhjusena Soomaa rahvuspargi ühinemist projektiga PAN Parks. See üleeuroopaline võrgustik sertifitseerib põlislooduskaitsealal tegutsevaid ettevõtteid ja nii on tulijatel võimalik rahvuspargis kasutada eri ettevõtete pakutavaid majutus- ja vaba aja veetmise võimalusi.

Märksõnad

Tagasi üles