«Tamtamtam-tamtamtam-tatatatatatataa,» kuulutab Mendelssohni pulmamarss lugematu arvu registreerimiste ja laulatuste algust üle maailma. See on elu ilusaima päeva kõrghetk, kuid et kogu päev oleks täiuslik, tuleb hoolikalt ettevalmistusi tegema hakata juba mitu kuud varem.
Viljandi maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse juhataja Sirje Tamme sõnul oli 18. juuliks abiellumise avalduse esitanud 78 noorpaari, kellest 41 on praeguseks abielu sõlminud. Need, kes on alles hiljuti pulmi planeerima asunud, seisavad seega vastamisi vähemalt 37 paariga, kes soovivad samuti juuli- või augustikuus naituda. Neile lisanduvad abiellujad, kes soovivad oma kooselu registreerida kirikuõpetaja või notari juures.
Konkurents parimate pulmakuupäevade pärast on tihe ja et pulmadega tegelevaid asjamehi on vähe, ei tohi aega raisata: iga kõhklemisele kulutatud hetk võib röövida viimase vaba aja, mis registreerijal, kirikul, peokohal, pulmaisal, fotograafil või teistel tähtsatel osalistel on pakkuda.
Üks Viljandimaa kogenumaid pulmaisasid Aarne Pärn soovitab pruutpaaridel pulmapäeva planeerima asuda vähemalt pool aastat enne tähtsündmust. Enam kui paarisada pulma juhtinud mees ei eita, et hakkama saab ka lühema ajaga, kuid kuus või seitse kuud annab tunduvalt rohkem valikuvõimalusi kui kaks.
«See on noorpaarile elu tähtsaim päev ja kui jätta korraldamine kuu või kahe peale, pole neil enam valikuvõimalusi ja võtta tuleb see, mis on ripakil, sest see, mida tahaks, on juba kellegi teise kõige ilusama päeva osa,» räägib Pärn.
Miljon küsimust
Mida me tahame? Kas pulmal on teema? Kas pulmal on värv? Kas tahame lihtsat registreerimist või kiriklikku laulatust? Kas abiellume katuse või lageda taeva all? Kas pidu on telgis, mõisas, lossis või rahvamajas? Kas tahame pulmaisa või ei? Milline on muusika? Kas see tuleb plaadilt või kutsume bändi? Keda pulma kutsuda? Kas teha traditsiooniline pidu või lühem vastuvõtt? Kas pakume öömaja? Kas auto on vana või uus, renditud või enda oma, lahtine või kinnine? Millist kleiti kanda? Looriga või ilma? Kas ülikond on hele või tume, beež või valge, must või hall? Mis lilledest tuleb pruudikimp? Kas pärja mahamängimine või kimbuheitmine? Fotograaf? Videomees? Mõlemad?
Need on vaid üksikud küsimused, mis pruutpaaril peast läbi jooksevad. Mõned vastused kujunevad abiellunute sõnul välja asjaajamise käigus, teised osutuvad aga tähtsamateks, kui esialgu tundus.
Aarne Pärna jutu järgi peaksid abiellujad kõigepealt mõtlema külaliste, peokoha, pulmaisa ja bändi peale. Need määravad kogenud pulmaisa kinnitust mööda edasise tegevuse. Seda muidugi siis, kui kuupäev on juba teada.
Päeva valida on raske
Pulmade kõrgaeg on vaieldamatult suvi, kuigi hooaeg algab pulmakorraldajate ütlemist mööda juba mais, kui ilmad on soojaks läinud, ja kestab oktoobri alguseni.
Neid, kes soovivad vana talurahva kombel südatalvel abielluda, on vähe. Tänapäeval pole ju vaja kolmepäevaseid pulmi kosjasõidu ja muu selle juurde kuuluvaga talutööde vaheaega mahutada. Suure peo saab pidada puhkuse või pika nädalavahetuse ajal.
Igaüks tahaks abielluda endale tähtsal kuupäeval, kuid sageli seda siiski ei tehta, sest see ei lange sobivale nädalapäevale. Pulmaisade sõnul valitakse ka suvel tavaliselt reede või veel sagedamini laupäev, sest siis on kaugematel külalistel aega kohale sõita ning pole vaja järgmisel päeval tööle tormata. Et igas maakonnas on kohalikke registreerijaid ja laulatajaid vähe, on need harvad päevad kõrges hinnas.
Viljandi maavalitsuses saab lasta abielu registreerida teisipäevast neljapäevani kella 9—16 ning esmaspäeviti ja reedeti eelregistreerimisega. Registreerimine on lihtne toiming ilma külalisteta, kuid kui pruutpaar eelistab ka pere ja sõbrad kutsuda, saab abielluda vaid kindlaksmääratud aegadel. Siinsed ametnikud väljaspool maavalitsuse maja paari ei pane, seepärast tuleb registreerija kutsuda Tallinnast või valida notar või kirikuõpetaja.
Isegi nii lihtne asi nagu kuupäeva või kellaaja valik võib pulmaeelarvele suure löögi anda, sest kui kohalik perekonnaseisuametnik on kinni, pruutpaar pole kiriku liige või registreerijaks kutsutakse notar, lisanduvad ligi 20eurosele riigilõivule ametnike tasud.
Näiteks Tallinna ametniku kutsumine maksab 640 eurot, millele väljaspool Harjumaad võib lisanduda sõidukulu. Selle raha eest saab pruutpaar pooletunnise registreerimise vabalt valitud kohas.
Kõik sõltub eelarvest
Eelarve on tähtpäeva korraldamisel üks tundlikumaid küsimusi. Pulmaisa Aarne Pärn räägib, et kui ta soovitab pruutpaaridel kaaluda, mida nad tahaksid sel päeval teha ja näha, läheb mõte kõigepealt oma võimaluste hindamisele. Ebatavaline pole seegi, kui uhke peo tarvis pangalaenu võetakse, kuid ükski pulmakorraldaja ega pankur seda muidugi ei soovita.
Veebilehel pulmad.ee annavad juba abiellunud paarid teistele nõu toimingut aegsasti korraldama asuda ja raha koguma hakata.
2008. aasta juulis abiellunud Kristi kirjutab, et tegelikult pole ka väiksema sissetulekuga pruutpaaril raske pisikesi summasid kõrvale panna ja mõni väljaminek teha mitu kuud enne pulmi. Nii võib pool aastat varem ära osta näiteks ametimeeste märgid, kingad, ehted ja alkoholi.
Aarne Pärna sõnul aitab pulmaisa tähtsat päeva tunduvalt ladusamaks muuta. Samas pole teda odav palgata. Peojuhtide kodulehed annavad hinnaks keskmiselt 640 eurot ning seda, mida nimetatud summa eest pakutakse, pole kuskil kirjas. Pärn selgitab, et hind ja teenuse sisu sõltuvad pruutpaari soovidest ja kokkulepetest.
«Kindlaid hindu ei ole. Tean ka neid, kes vastavad hinnapakkumisele meili teel, aga päris nii hinda määrata ei saa, sest sa ei tea, milline pidu see üldse on, kus see toimub ja mida noorpaar sellelt päevalt soovib,» räägib Aarne Pärn.
Tema jutu järgi on igal pulmaisal bändide, lilleseadjate, toitlustajate ja fotograafide seas oma partnerid, kellega ta on harjunud koos tegutsema. Need võivad komplektina tellides osutuda odavamaks kui eraldi ja tihti saadakse pulmaisale mõnisada eurot rohkem makstes kõik asjamehed lõppkokkuvõttes mitu korda odavamalt.
Just sellise info hankimiseks peab pruutpaar Pärna sõnul võimalikult vara pulmaisa või -korraldaja poole pöörduma. Ta rõhutab, et kodulehtedel seda kõike kirjas ei ole, kuid kogenud pulmaisa oskab paarile võimalusi pakkuda.
«Pruutpaar peaks sel päeval olema õnnelik ja rahulik ning mitte mõtlema pisiasjade peale. Seetõttu ongi oluline, et oleks keegi teine, kes kõige selle eest hoolitseks,» toonitab Pärn.
Kui eelarve pulmaisa või elukutselist peokorraldajat palgata ei võimalda, võib abi otsida internetilehekülgedelt, paluda peojuhtidelt konsultatsioone ja määrata peojuhtideks elavamad sõbrad või tuttavad. Niisugusel juhul tuleb neile sellest muidugi varakult teada anda.
Eelistatakse lihtsust
Viljandimaa populaarseim peokoht on pulmakorraldajate sõnul Olustvere mõis, mis pakub keskmisest pidulikumat atmosfääri ja täisteenust. Olustvere turismikeskuse juhataja Tiina Randaru ütlemist mööda on seal tänavu peetud juba viis pulma ja ees ootab veel kümmekond.
«Seda, mida soovitakse, näeb noorpaari silmadest esimesest hetkest alates,» lausub Randaru. Tema sõnul pakub mõis lisaks peolauale ja muule tegevusele leivaküpsetamist, sepistamist, klaasipuhumist ning kausside või tasside meisterdamist. Samuti saab sõita kalessiga.
Nii Randaru kui teiste pulmade korraldamisega seotud ametimeeste tähelepanekut mööda eelistavad pruutpaarid viimasel ajal lihtsust. Nii ei kuulu menüüsse valdavalt delikatessid, vaid lihtne seapraad, salatid ja magustoit. Süldist tuleb sageli loobuda, sest see kipub kuumal suvepäeval sulama.
Lihtsust eelistatakse ka lillede ja sõrmuste puhul. Peeter Auna kullassepaäri müüja Marika jutu järgi soovivad pruutpaarid enim kaunistusteta kuldsõrmuseid. Need, kes saavad endale suuremat väljaminekut lubada, valivad tavalisest poole kallima valge kulla, kuid ebatavaline pole ka hõbesõrmuste tellimine.
«Rodeeritud hõbe näeb välja nagu valge kuld, aga on kümneid kordi odavam. Hind ei olegi ju tegelikult oluline,» lausub müüja.
Hobusesaba asemel lokid
Christina ilusalongi juuksur Krista tegi mõni päev tagasi pruudi proovisoengut. Tema kinnitust mööda on salongist küsitud lihtsamaid soenguid ja enamik pruute läheb registreerimisele tagasihoidlikult kinnitatud lokkidega.
Sama räägib ka Diva ilusalongi juuksur Nataša. Tema sõnul annab juba soengutegemine iseenesest pidulikkust juurde.
«Me käime iga päev krunni või hobusesabaga. Pulmadeks tahetakse teistsugust soengut. Võib-olla mõnest kohast on kinni, aga tavaliselt on lihtsalt laine või lokk,» kõneleb ta. «Eelmisel päeval tehakse maniküür ja pediküür, pulmapäeval jumestus ja lihtne soeng ning ongi kõik. Enam ei ole seda, et pruut magab öösel rullidega või läheb laulatusele, kõrvad tangidega punaseks põletatud.»
Suur osa pruutidest on juuksurite ütlemist mööda loobunud ka loorist.
Lilledest on populaarseim romantiline roos. Seda kinnitavad nii osaühingu Marcus Lillekaubanduse juhataja Aare Kallas kui Rikets Lillede Viljandi poe juhataja Evelin Ulp. Lisaks sordile tuleb noorpaaril valida lilleseade kuju ja värv ning valik on oi kui suur. Lillemüüjate jutu järgi mainib pruutpaar pulmakutsel tihtipeale soovitud lillede värvi.
«See on viimasel ajal väga trendikas,» selgitab Evelin Ulp. «Kõige levinum värv on valge või kombinatsioon mõne muu tooniga nagu punane või roosa. Eesmärk on peoruumid kaunistada kingitud lilledega — pruutpaari head sõbrad või selleks kohale kutsutud florist aitavad need kokku seada.»
Tema sõnul aitab selline teguviis kingitud lilli kenasti kasutada ja pulmakulusid kaunistuste arvelt vähendada.
Nii ongi viimasel ajal lillepoodidest tellitud vaid pruudikimpe, peiu rinnakaunistust ja autodekoratsioone. Viimati mainitud varieeruvad üksikutest õitest uhkete vanikuteni.
Vanad asenduvad uutega
Kui jah-sõna on öeldud, jõuab kätte pulmapäeva see osa, mil varem tehtud korraldustöö on kõige paremini näha. Tuleb välja, kas pruutpaar eelistab vanu või uusi tavasid või on neid seganud.
Kuigi pulmamarss on endiselt levinud, pole ebatavaline teistsugune muusikavalik ning pulmakorraldajad võivad rääkida laulatustest, kus pruudi sisenedes hakkab kõlama hoopis rokkmuusika.
Pulmaisa Aarne Pärn ütles, et vanade tavade uutega asendumist võib märgata ka mujal. Üks võõrsilt sisse toodud kombeid on kimbu viskamine pärja mahamängimise asemel.
«Mina olen oma paare üritanud ümber veenda,» räägib Pärn. «Pärja mahamängimisel saavad osaleda kõik pulmalised, aga kimbu puhul jääb osa kõrvale ja vahel muutub olukord, kui neiud lillede nimel rabelevad, päris inetuks. Lõpuks on kimbust ainult räbal järel.»
Oma osa on ka nendel kommetel, mis võetakse ette pärast paaripanemist ja enne pidu. Viljandi turismiinfokeskuse juhataja Angela Aru sõnul ei ole meie maakonnas selliseid väga levinud pulmakohti, nagu Hiiumaal on Ristimägi, Tallinnas Russalka ja Harjumaal Keila-Joa. Siiski seotakse Olustvere armastuse tammele linte ja vanasti käidi palju Lõhavere linnuses. Praegu on tavaks teha tiir Viljandi lossivaremeis.
«Meil võiks olla üks koht, kus iga noorpaar tahaks ära käia. Kui meil oleks mõni võimas, näiteks südamekujuline metallkarkass, mida võiks sobivalt eksponeerida, võiks sinna tabasid kinnitada,» arutleb Angela Aru. «Oluline on, et toimingu juurde käiks väike rituaal, mida kaasa mängida ja mille kaudu oma õnne kindlustada.»
Angela Aru ja Aarne Pärn ütlevad, et endiselt sõidetakse pulmarongiga kurepesa juurde ning viiakse võimalikult kõrgele pesa alla lint, et noorpaarile lasteõnne kindlustada. Mida kõrgemale lint viiakse, seda rutem perelisa peaks tulema. Levinud on ka komme pesa hoidvale puule või postile lindiga võimalikult palju tiire peale teha: mida rohkem tiire, seda rohkem lapsi.
Sageli saadetakse enne peokohta jõudmist ära pruudi neiupõlvenimi. Selleks on
Aarne Pärna ütlemist mööda lugematu arv võimalusi, millele seab piiri vaid pruutpaari leidlikkus.
Kalleim tänapäeval pakutavatest on ilutulestikufirma korraldatav kahuripauk. Veel võib nime laterna või õhupallidega taevasse saata, uputada kiviga, matta istutatava puu alla, kinkida isale või esimesele vastutulijale, koogina ära süüa, põletada või salli sisse kootuna üles harutada.
Peol on endiselt kombeks külalistele ameteid jagada. Ka nende hulk ja sisu sõltuvad pruutpaari ja pulmaisa leidlikkusest. Levinumad ametid on Pärna hinnangul pruudi- ja lipuvalvur, pitser ning kibekarjuja. Neid ei ole vaid üksikutes pulmades. Samas kohtab pidudel näiteks tantsulõvisid, hõbekõrisid ja keldrivalvureid, rääkimata ohjeldamatutest kõnepidajatest.
Pidu saab läbi
Argipäev tuleb pruutpaarile üsna ruttu. Interneti foorumites räägivad abiellujad omavahel sageli sellest, kuhu sõita pulmareisile. Reisi sihtkoht ja kestus sõltuvad sellest, kui suur on paarile kingitud summa. Just raha on viimase aja populaarseim pulmakink, kuigi levinud on ka paari ette antud nimekirja järgi kinkide tegemine.
Läinud suvel abieluranda sõudnud Greete kirjutab foorumis, et andis koos mehega külalistele selleks tarbeks loodud pangakonto numbri ja palus raha ühise kodu soetamiseks. «Pärast pulmi kandis konto omanik kogu summa meile korraga üle. Nii saime külalisi säästa piinlikkusest, kui neil polnud võimalust meile kinki teha või oli summa väga väike olnud,» kirjutas ta.
Sageli läheb kingitud raha pulmade eest maksmiseks, sest kulud on eeldatust suuremad. Seda juhtub foorumis arutlejate sõnul vaid sel juhul, kui pole aegsasti säästma asutud või võetud aega põhjaliku eelarve koostamiseks ja selle jälgimiseks.
Pruutpaarid eelistavad sõita kuhugi kaugele eksootilisele maale või hoopis mõnesse ilusasse Eesti linnakesse. Nende hulka kuulub ka Viljandi, kuhu enamasti tullakse kolmeks või neljaks päevaks.
Pärast reisilt naasmist pruudile keerulised asjaajamised aga alles algavad. Sirje Tamme sõnul võtavad naised abielludes enamasti mehe perekonnanime, kuid ette tuleb ka topeltnimesid. Uus nimi tähendab dokumentide väljavahetamist ja nende hulgast olenevalt võib see olla üsna kulukas.
Kuid aeganõudev ettevalmistus ja sajad lahendamist vajavad küsimused ei ole armunuid kohutanud. Kui vahepealne majanduskriis viis pulmapidude arvu alla, siis nüüd leiab üha rohkem paare raha, et oma kooselu uhkelt alustada.
HIND
Sageli muutub eelistustest tähtsamaks teenuse hind ja kulutusi tuleb pulmadeks teha üksjagu.
• Pulmaisa — 500—700 eurot olenevalt sellest, mida teeb pulmaisa ja mis tuleb pruutpaaril endal ette valmistada.
• Registreerimine — riigilõiv 19.17 eurot, ametniku kutsumine valitud kohta 640 eurot, kiriklik laulatus (kui ei ole koguduse liige) umbes 200 eurot.
• Fotograaf — 250—600 eurot. Hind sõltub piltide kogusest, pildistamise pikkusest ja sellest, kas piltnik tahab sõidu eest lisatasu. Pulmavideo maksab umbes 300 eurot.
• Pulmaauto — vanaaegse auto laenamine keskmiselt 64 eurot tund, tavaliselt lisandub kilomeetri tasu. Müügiesindustest saab samuti autot laenata ja hind sõltub kokkuleppest.
• Ülikond — laenutades 50—200 eurot (oleneb värvist), ostes 350 eurot.
• Pruutkleit — laenutades 100—350 eurot ja sageli tuleb maksta tagatisraha, ostes või õmmelda lastes 300—700 eurot. Kasutatud kleidi saab internetipoest ka odavamalt.
• Lilled — pruudikimp ja autovanik alates 30 eurost. Kui tellida veel õied rinda ja kimbud pruutneitsitele, kulub keskmiselt 90 eurot.
• Ilusalong — pruudisoeng maksab keskmiselt 15—40 eurot, millele lisandub jumestus 8—20 eurot ja maniküür 10—20 eurot.
• Peokoht — rent sõltub sellest, kas pakutakse majutust või mitte, kuid hind algab kuskil 200 eurost õhtu kohta.
• Söök — olenevalt menüüst 10—35 eurot inimese kohta. Ei sisalda tordi hinda.
• Pulmatort — hinnad algavad 10 eurost kilo kohta ja mida rohkem kihte, seda kõrgem kilohind.
Allikas: internet