Lektorid õpetavad välismaal eesti keelt

Läti ülikooli soome-ugri osakonnas on eesti keelt õpetatud varemgi.

FOTO: Läti ülikooli arhiiv

Sügisel alustavad Pekingi, Varssavi, Peterburi ja Riia ülikoolis tööd viis uut eesti keele ja kultuuri lektorit.

Varssavis asub tööle Svetlana Kass, Peterburis Maarja Hein, Pekingis Inga Jasmine ja Isabel Adamson ning Riias Kerttu Kibbermann, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. Lektorid valiti välja ministeeriumi ja Eesti instituudi korraldatud konkursil.

Varssavi ülikoolis on pärast pikka pausi saanud taas eesti keelt õppida alates 2007. aastast. 1930. aastatel töötas seal keelelektorina legendaarne Villem Ernits. Praegu käib õppetöö ülikooli hungaroloogia osakonnas. Vastsel lektoril Svetlana Kassil on Tallinna ülikoolist humanitaarteaduste magistri kraad ja ta on aastaid töötanud eesti keele õpetajana.

Peterburi suunduv Maarja Hein on viimastel aastatel töötanud lektorina Ukrainas Lvivi Ivan Franko nimelise rahvaülikooli juures. Peterburi riiklik ülikool on talle töökohana tuttav juba varasemast ajast: aastail 2002—2005 oli ta seal eesti keele ja kultuuri õppejõud. Esimene lend eesti keele ja kirjanduse filolooge sai Peterburi ülikooli diplomi tänavu kevadel.

Hiinas Pekingi välisõpingute ülikoolis hakati mõnekümnele tudengile eesti keelt õpetama mullu sügisel. Inga Adamson on lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikooli eesti filoloogia erialal ning jätkanud õpinguid Tartu ülikoolis õigusteaduse alal. Seni on ta eri vanuses õppuritele eesti keelt õpetanud üldharidus- ja kutsekoolis ning keeltekursustel.

Riias Läti ülikooli soome-ugri osakonnas on eesti keelt õpetatud varemgi, kuid soov suurendada eesti keele ja kultuuri õpetamise mahtu tingis vajaduse võtta õppejõude juurde. Kerttu Kibbermann on õppinud Tartu ülikoolis inglise filoloogiat, magistrikraadi omandas ta selle aasta kevadel Helsingi ülikoolis. Akadeemilise tegevuse kõrval on Kibbermann töötanud tõlkijana ning andnud keeletunde.

Lektoritöö eeldab peale keeleõpetamise ka eesti kultuuri tutvustavate loengute pidamist ja ürituste korraldamist. Lektori tööperiood on ühe ülikooli juures kõige rohkem viis aastat. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi kaudu on siit seni lähetatud lektoreid kümnesse välisriigi kõrgkooli. Eesti keelt saab õppida enam kui kolmekümnes välisülikoolis.

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2011—2017 täitja on Eesti instituut ning rahastaja haridus- ja teadusministeerium.

Tagasi üles