Koduaias komposti tegemine on nagu koogi küpsetamine

Kompostihunnikusse võib panna valdava osa koduseid toidu- ja aiajäätmeid. Kõdunenuna aitavad need omakorda aeda toita.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Linnas ei tohi aiajäätmeid enam prügikonteinerisse panna, kuid maal tehti seda varemgi harva. Keskkonnasõbralik kompostihunnik seisab aianurgas igal endast lugupidaval talunikul.

Eesti maaviljeluse instituudi vanemteaduri Malle Järvani sõnul sobivad peale enamiku aiaprahi kompostimaterjaliks paljud köögijäätmed: kartuli- ja köögiviljakoored, kohvipaks koos filtriga ja teejäägid, pühkmed, vees lagunev majapidamispaber ning toidujätted. Ökotehnoloogiate eksperdi Peep Tobrelutsu jutu järgi tagab kompost toitainete ringluse ja aitab aeda toita.

Tobrelutsu sõnul on kompostimiseks hulk teooriaid, mis käsitlevad nii tehnikaid kui seda, mida üldse tohib kompostihunnikusse panna. «Üldjuhul sobivad sinna söögitegemise jäägid ja aia hooldamisest üle jäänud kraam, kui selles ei leidu mingit väga kurja taudi,» rääkis ta.

Ühes on kõik spetsialistid samal nõul: komposti ei sobi olmekeemia ning muu kõdunematu kraam, mis lihtsalt tüliks jääb ja hiljem käsitsi välja tuleb korjata. Muus osas peab ennekõike mõõdukas olema.

Saab ka kastita

Peep Tobrelutsu kinnitust mööda pole kompostimine üleliia keeruline kunst ka ilma eraldi kastita, mida ehituspoodides müüakse. Kastid on küll eri värvi ja mõõtmetes ning sageli aia iluks, kuid kellelegi öelda, kuidas oma jäätmed mullaks muuta, on raske. Tema sõnul peab igaüks arvestama oma võimaluste, soovide ja vajadustega.

«Isegi ilma kastita saab, kuid siis on see kompostiaun elik -hunnik. Kes aga kasti tahab, saab selle teha näiteks vanadest rehvidest, kaubaalustest või lammutusmaterjalist,» pakub Peep Tobreluts võimalusi.

Kuigi kompostihunnikut rajada tundub lihtsam, tagab kast kompaktsuse. Samuti ei pääse siis linnud toidujääke nokkima.

Üle kümne aasta aianurgas kompostrit pidanud Peep Tobreluts ei ole poes müüdavaid kompostimislahuseid ja -preparaate kasutanud. Seetõttu ei oska ta ka öelda, kas need jäätmete kõdunemisele kuidagi kaasa aitavad. See-eest on ta kindel, et hakkama saab ka ilma.

Oma aianurgas on Tobreluts sisse seadnud kolme laudadest valmistatud kasti süsteemi.

«Üks kast on selline, kuhu panen jäätmeid järjest juurde, teises lasen laagerduda ja kolmandat kasutan,» kirjeldas ta. Kasutamine tähendab seda, et aednik tõstab komposti kastist välja, sõelub läbi ja viib sinna, kuhu vaja. Sõelale jäävad ka need osad, mis pole veel korralikult kõdunenud või komposti hulka ei sobigi ja tuleb ära visata.

Ennekõike nõuab kompostimine Tobrelutsu sõnul hoolt ja vaeva. Otsuse majapidamisest ülejääv aia kasuks pöörata peab tegema kogu pere. «Mina võin ju otsustada, et teen korraliku kompostihunniku, aga kui teised pereliikmed heidavad jäätmed lihtsalt hunnikusse, pole see ikka päris see,» rääkis ta.

Koostöö tegemine seisnebki selles, kuidas jäätmeid hunnikusse panna. On vähe, kui prügiämber sinna niisama tühjaks kallata, sest suures hunnikus kõrguvad jäätmed ei taha võrdselt laguneda. Nad vajavad selleks parajal määral õhku ja vett ning seepärast peaks neid hunnikusse panema võrdsete kihtidena.

Kihid on tähtsad

Enne kui kompostihunnikut või -kasti täitma hakata, on esmatähtis valida sellele hea asukoht. Mõned piirid seab omavalitsus, näiteks Viljandis peab kompostihunnik olema vähemalt viie meetri kaugusel krundi piirist. Samuti ei tohi see Malle Järvani jutu järgi asuda lõõskava päikese käes, vaid peaks olema sätitud mõne suurema puu või põõsa varju.

Järvani sõnul oleks hea, kui kompostiplats saab aastaid olla samal kohal, sest seal kujuneb välja mullaelustik, mis seejärel soodsalt paljuneb. Keskkonnatingimustest sõltuvalt liigub see elustik kompostihunnikus üles-alla ning töötleb jäätmed üsna kiiresti viljakaks sõmerjaks huumusaineks.

Niiskus, temperatuur, floora ja fauna teevad kompostimisel enamiku tööst. Inimene saab neile siiski abiks olla, sest kompostimine on aeroobne protsess ja hunniku või kasti sisu ei tohi olla liiga kuiv või märg. Tasakaalu saavutamisele aitab nii Peep Tobrelutsu kui Malle Järvani kinnitusel kaasa kihtide tekitamine. Tobreluts võrdleb komposti valmistamise kunsti suisa toiduvalmistamisega.

«Hea kook sõltub retseptist ja valmistamise järjekorrast, hea betoon on tugev vaid siis, kui komponendid on parimas vahekorras ning õigel ajal segatud ja tihendatud. Hea komposti saab pideva hoolega, kui ei tekitata ühesuguseid pakse kihte. Näiteks paks tuhatriip on ka kolme aasta pärast tuhatriip ning muruniitmise pebred on ka aja möödudes poolkõdu kui neid liiga paksult panna,» selgitas Tobreluts.

Jäätmete kõdunemist on võimalik veel mitmeti reguleerida. Kõik asjatundjad kinnitavad, et parima lagunemise saavutamiseks tuleb kompostihunnikut segada ja kasta, kuid segamise sagedus sõltub juba kompostrist.

Biolani kompostimisõpikus on välja toodud, et komposti valmimist kiirendab selle ümberpööramine kord või kaks aastas. Kui kompost tundub liiga kuiv, käsib õpik seda kord nädalas kasta. Hunnikus valmib kompost ühe kuni kolme aastaga, kompostris aga rutem.

Kas kompostida või mitte?

Päris kõiki aiajäätmeid ei tasu komposti panna. Mõned taimehaiguste tekitajad ja umbrohu­seemned võivad ellu jääda ning kompostmullaga aias levima hakata.

• Komposti hulka ei tohi panna kartuli-kiduussi kahjustatud mugulaid või mulda; kapsakärbse, sibulakärbse või porgandikärbse kahjustatud juuri ja sibulaid; nuutrist kahjustatud juuri või mulda; ringmädanikuga kartuleid; kevadisi juurviljakeldri jäätmeid ning orasheina või muude mitmeaastaste umbrohutaimede juuri või seemneid.
• Komposti hulka võib panna näiteks puuviljamädanikku haigestunud õunu, kärnalisi kartulimugulaid, roostesse haigestunud sõstra- ja pihlakalehti, võrklaiksusse ning jahukastesse haigestunud taimi, sõstra ja karusmarja kahjurivastsete ja lehetäide kahjustustega võrseid ja lehti ning pahklestakahjustustega lehti.
• Komposti võib tükeldatult või kaetult panna ka pahklestakahjustustega sõstraoksi, kahjustatud maasikapõõsaid ja tütartaimi, jahukastega kaetud lehti ja võrseid ning katkisi ja viirushaigustega kartuleid.
Allikas: Biolan

Tagasi üles