Viljandis Järveotsal peetud retrofestivalil nautisid 1980. ja 1990. aastate diskostaaride esinemist inimesed, kelle nooruspõlv jäi nimetatud kümnenditesse, kuid oli ka nooremaid ja vanemaid kuulajaid ning palju väikeste lastega peresid.
Nostalgitsejad nautisid nii artiste kui melu
19. juuli 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel kaks tundi pärast festivali algust oli lavaesine juba triiki rahvast täis ning värava taga lookles paarikümnemeetrine järjekord.
Mida aeg edasi, seda rohkem kohtas värviliste parukate ja omamoodi ülikondadega inimesi, sest šašlõkiputkadega kõrvuti olid karnevali-, õhupalli- ja kleidiletid. Lastele olid üles sätitud täispuhutavad batuudid ja kuumaõhupall ning õhtul leegitses platsil lõke.
Esimese välisartistina astus publiku ette Austria bänd Joy, kes kutsus julgeid eestlannasid lava peale tantsima. Leidus nii mõnigi, kes pakkumisest ära ei öelnud.
«Aitäh!» hüüdsid Joy liikmed pärast lugude lõppu mikrofoni.
Järgmine esineja Fancy oskas öelda ka: «Järgmise korrani!». Pärast tema esinemist pakkusid õhtujuhid Mart Juur ja Peeter Oja Fancy spikrit eestikeelsete lausetega.
«Teeme nii, et me mõlemad räägime anekdoodi ja siis mina otsustan, kumb parem on,» ütles Juur Ojale.
Nende etteasteid esinejate vahel võis võtta eraldi numbrina. Nad lasid muusikat, aga andsid edasi ka teateid leitud võtmetest või kinnipargitud autodest.
«Häbi-häbi, püksis käbi, orav näris Mazda läbi,» lausus Juur pärast üht sellist teadaannet.
Kohati võtsid õhtujuhtide kommentaarid uljaid pöördeid, kui inimesed nende meelest liiga tagasihoidlikuks jäid.
«Kas see on mingi Viljandi folk?!» küsisid mehed, kui piisavalt kaasahüüdjaid polnud.
«Viljandis on väga palju koledaid mehi ja seni pole meil õnnestunud neid ilusaks juua,» ütles Juur.
Vahel peabki nostalgitsema
Tartust pärit Eva ei kavatsenud algul retrofestivalil osaleda, aga sõbranna, kelle seltskonnast jäi üks inimene tulemata, pakkus talle piletit ja nii ta Viljandisse sõitiski. Eva leidis, et pileti hind on nii kallis, et ta ise poleks olnud seda nõus ostma.
«Aga muidu on ju väga tore ja vahel peabki nostalgitsema ning vanu lugusid meelde tuletama,» lisas ta.
Samuti Tartust kohale tulnud Merike ja Rasmus ootasid kõige rohkem oma kunagise lemmikansambli Joy esinemist.
«Omal ajal ei teadnud, et Joy esitab, aga laulud meeldisid,» ütles Rasmus.
Nad leidsid, et üritus on hästi korraldatud ja selle asukoht hea. «Pilet on kallis, aga kui vaadata, mida selle eest saab, siis ei nurise,» lausus Merike.
Festival kuulub Viljandisse
Viljandlaste Kätly, Katrini, Adeele ja Maarja lemmik oli esimesel õhtul üles astunud hollandi päritolu lauljatar C. C. Catch. Küsimusele, kas rohkem tõmbasid esinejad või melu, vastas Kätly, et nad tulid pigem artistide pärast, sest olid publiku hulga osas skeptilised.
Samuti leidis seltskond, et retrofestivali on vaja nostalgia pärast. «Seda ei saaks mujal korraldada — Viljandis on see mõnus retro hõng,» lausus Kätly. Pileti hind naisi ei heidutanud, sest mõlemal päeval nägi nende sõnul väga häid esinejaid.
Vahetult enne peaesineja, kunagise menubändi Modern Talking laulja Thomas Andersi ülesastumist muutus seni pilves, kuid kuivana püsinud ilm: esialgu hakkas tibutama ja õige pea läks see üle paduvihmaks. Osa rahvast pages suurde ööklubi telki, kuid ka lava ette jäi piisav hulk muusikat nautima.
Eesti artistidest astusid esimesel päeval üles ansamblid Regatt ja 2 Quick Start, teisel päeval Nancy ning Tõnis Mägi ja Muusik Seif. Välismaa artistidest oli lisaks artiklis mainitutele kohal ka saksa lauljanna Sandra.