Koolikokad leiavad tasakaalu tervisliku ja meelepärase vahel

Kohupiimavahtu likku pandud sai pole pelgalt garneering, vaid näitab, et õpilased täiendavad sööke vastavalt oma fantaasiale ja maitse-eelistustele. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nii vanemad kui riik soovivad laste toidulaual näha tervislikke roogi, paraku on head harjumused laste maitse-eelistuste ja koolitoitlustjate piiratud võimaluste tõttu visad kujunema.

Tarvastu gümnaasiumis saavad kõik õpilased koolitoitu tasuta. «Oleme arvestanud, et söögikorra toiduainete maksumus oleks 12 krooni inimese kohta,» lausus direktor Mai Talu.

Selle summa ulatuses toetab riik I-IX klassi õpilaste koolilõunaid, ülejäänud kulud kompenseerib omavalitsus. Tarvastu vald maksab kinni ka gümnasistide toitlustamise, nii et koolitöötajad ja õpetajad on ainsad, kes lõuna eest tasuvad.

«Selle summa eest on võimalik ära majandada küll,» tõdes kokk Kerstin Mõttus, kes on selles ametis olnud 20 aastat. Pigem on kokad tema sõnul hädas tervisliku toitlustamise nõuete ja laste söömisharjumuste kokkusobitamisega. Näiteks peab kooliköök kord nädalas pakkuma kalarooga, mida lapsed sugugi süüa ei taha.

«On palju neid, kes kalasupist täiesti keelduvad,» kurtis Mõttus ning lisas, et katsetatud on nii hõbeheigi kui lõhega.

Veidi meelsamini süüakse koka jutu järgi praetud kala, parimaks kalaroaks peavad lapsed aga kalaburgerit. Ka juurviljatoidud pole populaarsed, erandiks on üksnes toorsalatid.

Hiljuti hangitud uued ahjud võimaldavad Tarvastu gümnaasiumis valmistada mitmesuguseid vormiroogi, kuid kulinaarsetes katsetustes tuleb Kerstin Mõttuse ütlemist mööda olla ettevaatlik. «Lapsed eelistavad toitu, millega nad harjunud on,» põhjendas ta.

Paraku sunnib elutempo inimesi üha rohkem kätt valmistoidu järele sirutama. Näiteks kui varem oli vana hea saiavorm paljude perede üks lemmikmagustoite, siis tänapäeva lapsed seda enam ei tunne. «Nad imestavad, miks on õunakoogile piima peale valatud,» naeris Mõttus.

Eelmisel aastal Tarvastu kooli õpilaste seas korraldatud küsitluses sooviti menüüsse hamburgerit ja pitsat, kuid direktori kinnitusel ei hakka kool kunagi kiirtoitu propageerima ning jälgib hoolsalt ka seda, et õpilasfirma Kambüüs kohvik ei müüks seadusega keelatud ebatervislikku kaupa.

Mullu otsustas hoolekogu, et sööklas algklassilastele pakutav siirupijook tuleb asendada joogiveega. Võimalik on valida piima või kefiiri vahel.Tänu uutele pliitidele on menüüsse lisandunud ahjukartulid ning nüüd on kokad hakanud kasutama ka paljudele lastele meelepärast kartulimaitseainet.

Väikekooli võlud

Halliste vallas rahastatakse koolitoitu samamoodi nagu Tarvastus. Et sealses põhikoolis käib vaid 107 õpilast, on personalil lihtne õpilaste soovidest ülevaadet saada.

«Eelmisel aastal tegime küll rahuloluküsitluse, kuid enamasti lapsed lihtsalt ütlevad kokale, millised toidud neile meeldivad,» rääkis direktor Merle Hüva.

Menüü koostatakse kahe nädala peale ette ja see on väljas nii sööklas kui klassiruumides.

Kooli kokk Leeve Tuga on selles ametis teist aastat, kuid tööga kiiresti kohanenud. Ka tema proovib pakkuda võimalikult erilaadseid roogi ning ammutab mõnikord inspiratsiooni «Pereköögi» retseptiraamatutest.

Laste lemmiksöögiks on selleski koolis ahjukartulid. «Aga meeldivad ka kanakoivad, makaronid hakklihaga, rukkivaht vaniljekastmega...» loetles kokk.

Kuigi kalatoidud edetabelis ei trooni, pole need õpilaste seas täiesti põlu all. «Pakume kalarulle ja teisi pooltooteid,» sõnas Tuga. «Naturaalset kala pole me seni tooraineks tellinud.»

Koka tähelepaneku järgi on kõige kesisem minek maksakastmel, ent sedagi ei jää üle kuigi palju. «Võib öelda nii, et meie jäätmeämbri sisuga siga pidada ei saa,» naeris direktor.
Tänapäeva laste toitumisharjumustest kõneldes arvas Leeve Tuga, et need ei tule kodust kaasa. «Ma näen enda laste pealt, kuidas igaühel kujunevad välja oma maitse-eelistused, kuigi nad on istunud ühesama laua taga,» ütles ta.

Nagu tõdes direktor, soovivad õpilased, et koolis töötaks puhvet, lapsevanemad on aga teistsugusel arvamusel. «Nad on lausa õnnelikud, et meil seda pole, ning on pakutavaga rahul.»

Saab valida eriprae

Viljandi Paalalinna gümnaasiumi toitlustamist on juba 15 aastat korraldanud osaühing Vismet. Sama kaua on seal ametis olnud kokk Siiri Nälk.

«Selle aja jooksul ma väga suuri muutusi täheldanud pole, üksnes kogemusi on juurde tulnud ja see omakorda tähendab paremat sööki,» lausus ta.

Kooli 600 õpilast toitlustatakse kolmes vahetuses ja kasutusel on talongisüsteem. Põhikoolilapsed toidu eest ei maksa, küll aga tuleb seda teha gümnasistidel, kes saavad üldmenüüs oleva söögi kätte 15 krooniga.

«Õpetajad tasuvad selle eest, mida nad tellivad, ning nad saavad valida näiteks 25-kroonise eriprae,» rääkis direktor Aavo Palo. Seda võivad teha ka gümnaasiumiõpilased.

Põhimenüüs on kolm korda nädalas supp. Et noored eelistavad aga praadi, valivad nad sageli tavatoidu asemel kallima roa. Reedesel kalapäeval võib eripraena saada näiteks ahjulõhet.

Porgand tuleb supi sisse riivida

Paalalinna kooli menüüs on samad road keskeltläbi kahe kuu tagant. «Supid kipuvad siiski sagedamini korduma,» möönis Siiri Nälk.

Laste vaieldamatud lemmikud on tema tähelepanekute järgi makaronid ning külm hapukoorekaste värske kurgi ja tomatiga. Meelsasti süüakse ka borši ning magustoitudest peetakse parimaks küpsiseid kisselliga. Seevastu kuivatatud puuviljadega keedetud kisselli õpilased ei armasta ning ka köögiviljatoitudega on raske, sest paljud lapsed ei söö paprikat ning enamikule ei maitse ka keedetud porgand ja hernes.

«Porgandit me riivime supi sisse, sest viilutatult jääks see taldrikupõhja,» nimetas Siiri Nälk ühe nipi ning tõdes, et on neid, kes nii-öelda köögiviljapäeval soojast söögist hoopis loobuvad. Veelgi raskem on tema sõnul maksakastme ja kalasupiga.

Kuigi ka Paalalinna kooli kokkade jutu järgi meeldivad lastele pooltooted ja nad eelistavad pastaroogi kartulile, ei valmista tervisliku toitlustamise nõuete järgimine suuri raskusi. Näiteks oli kerge harjuda seadusega, mille kohaselt tohib pakkuda viinereid või vorstikesi üksnes korra kuus.

Siiski on mõningad nõuded kokkade arvates liiga ranged. Nad tõid välja näiteks selle, et nende töö oleks hoopis kergem ja lastel menüü vaheldusrikkam, kui nad võiksid pakkuda isevalmistatud moose, mahlu ja hoidiseid.

Nii direktor kui kokad kinnitasid, et sööjad jäävad üldiselt rahule.