/nginx/o/2008/11/19/95112t1he20d.jpg)
Viljandi Vanale kalmistule maetute kohta viis aastat tagasi andmeid koguma asunud Eesti genealoogia seltsi liige Kalle Pullmann rõõmustab, et tagasisidet on tulnud üle ootuste palju.
Omaksed jagavad usinalt maetute lugusid
/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
19. november 2008, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riia maantee ääres asuv surnuaed on Viljandi vanim kalmistu ning Pullmanni sõnul on sinna maetute kohta seetõttu andmed kõige puudulikumad.
2003. aasta novembrikuu hingedepäeval vahendas «Sakala» tema üleskutset, et hauaplatside hooldajad leiaksid mahti täita väikese ankeedi, mille kaudu kalmistule maetutest rohkem teada saada.
Viie aasta jooksul on Pullmannile laekunud rohkem vastuseid, kui ta loota oskas.
«Inimeste aktiivsus üllatas mind. Selle aja vältel on minu kätte jõudnud 352 täidetud ankeeti, neist kõige kaugem Stockholmist,» lausus ta. «Lisaks oli andmeid märgitud teiste platside kohta, nii et nüüd on mul teavet 400 Vana kalmistu hauaplatsi kohta.»
Mitme ankeediga oli kaasas 1930. aastatel välja antud matuseplatsi ostutõendi koopia või platsi foto.
Ajaloouurija sõnul oli üllatav mõnelt tagastatud paberilt leida platsile maetute elukäigu üksikasjalikku kirjeldust või muremõtteid hauaplatsi edasise saatuse pärast.
Pullmanni hinnangul on Vanal kalmistul ligikaudu neli tuhat hauaplatsi ning ta kavatseb heade inimeste abiga sellele surnuaiale maetute kohta infot edasi koguda.
«Nagu öeldud, on see Viljandi vanim surnuaed, kunagine kihelkonna kalmistu, mil vanust 235 aastat,» rõhutas ta. «Teised Viljandi surnuaiad on kõik märksa nooremad.»
Küsimusele, kui kaua plaanib ta kalmistu kohta andmete kogumist jätkata, vastas Kalle Pullmann, et see sõltub inimestest ehk seni, kuni huvilised soovivad tema koostatud ankeedile vastata.
«Kogutud andmeid on kavas töödelda ja kasutada neid plaanitavas Viljandi kalmistute registris,» selgitas ta. «Eks me kõik ükskord kalmistule jõua. Minu eesmärk on, et saaks talletatud maetute mälestus. Mõni vanem inimene on ankeedis näiteks vastanud, et oma tervise tõttu loobub ta omaste kalmu hooldamisest, sest ei jõua enam surnuaial käia, kuid soovib, et sinna maetud ei jääks tundmatuks.»
Pullmann lisas, et tema huvi kalmistute vastu on tasapisi aina kasvanud ja nõnda on ta loonud Viljandimaa surnuaedade
.