/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2009/09/27/241255t1ha544.jpg)
Keskkonnainspektsioon registreeris tänavu kuue kuuga Eestis 1137 keskkonnaõigusrikkumist. Seda on 170 võrra vähem kui möödunud aastal samal perioodil.
Poolaasta möödus looduses jämedate rikkumisteta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaal avastati 80 rikkumist, mis tähendab läinud aastaga võrreldes samuti langustrendi. Mullu fikseerisid keskkonnainspektsiooni kohalikud ametnikud aastaga 216 looduse vastu toime pandud väär- või kuritegu.
Kõige enam, koguni 54 korral rikuti Viljandimaal kalapüüginõudeid. Järgnes metsaõigusnormide eiramine kümne avastatud juhtumiga. Sellest valdkonnast pärineb ühtlasi esimese poolaasta ainuke fikseeritud kuritegu. Kõik ülejäänud juhtumid kvalifitseerusid kuue kuu jooksul väärtegudena. Trahve tegi keskkonnainspektsioon Viljandimaal 11 658 euro ulatuses.
Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Täär ütles, et poolaasta möödus rahulikult. Suuri reostusi, väga suuri metsakahjustusi või ulatuslikku kalade röövpüüki ette ei tulnud. Eraldi tõi Täär välja, et Võrtsjärvest on leitud varasemast märgatavalt vähem ebaseaduslikke kalavõrke.
Keskkonnaõigusrikkumiste arv väheneb Tääri hinnangul eelkõige tänu inimeste teadlikkuse kasvule. «Teadmatusel on väga suur osa just ranna- ja kaldakaitsega seotud rikkumistes, nagu auto parkimine kaitsealale,» lausus ta ning lisas, et tihtilugu pannakse säärane väärtegu toime puhkuse ajal võõras kohas ringi sõites.
Keskkonnainspektsiooni kodulehel toodud statistikast selgub, et rikkumiste arv on suurem kui trahvitud füüsiliste ja juriidiliste isikute hulk, sest kõigi tegude toimepanijaid ei tabata. 80 juhtumi peale on 47 karistatud isikut.