Saksamaalt pärit Fancy kodanikunimega Manfred Alois Perilano on sündinud 1946. aasta 7. juulil. 1984. aastal ilmus tema esimene menusingel «Slice Me Nice». Kui eurodiskos toimuv üldjuhul üle ookeani ei jõua, siis Fancy on olnud Ameerikas Billboardi tantsuedetabelis kolmel korral. Fancy edus ei tasu alahinnata produtsendi Anthony Monni rolli, kes on teinud koostööd ka ilmakuulsa Amanda Leariga.
Fancy läheb aastatega järjest nooremaks
Euroopas, Aasias, Kanadas ja Mehhikos on Fancy andnud tuhatkond kontserti.
Olin kaheksakümnendate keskpaigas mõnel tantsupeol diskoriks. Fancy, tuleb tunnistada, et teie materjal oli alati igaks juhuks kaasas!
(Naeratab rõõmsalt.) See oli vist 1986 või 1987, jah? Milliseid lugusid sa põhiliselt mängisid?
Meil oli kaheksakümnendate keskpaigas üldse suur italo-disko vaimustus. «Slice Me Nice» ja «Chinese Eyes» olid kindlasti playlist’is.
Jah, need olidki mul üldse esimesed hitid. Hiljem tulid «Bolero» ja «Lady in Ice», «Flames of Love»... Kuidas lood muide peale läksid?
Põranda tõid täis! Ma poleks siis osanud muidugi hingeski aimata, et ma kunagi Fancy endaga mööda Viljandit jalutan.
(Fancy naeratab leebelt ning teeb käega liigutuse, millest võib mõista, et maailm ongi kummaline.)
Kuidas teil nüüd läheb? Kas muusika on ikka põhiline?
Elu on täiesti okei, lähen aina nooremaks. (Naerab taas.) Mulle meeldib endiselt eri maades kontserte anda. Olen väga uhke, et saan Viljandis esineda, mulle hakkas see linn kohe esimesest pilgust meeldima. Siin on väga mugav ja hubane, inimesed on sõbralikud. Mulle meeldib siin tõesti! Ma ei saa seda kaugeltki mitte iga koha kohta öelda, ausalt. Tõesti väike ja armas linn.
Teie kontserdile tuleb minu teada tublisti rahvast tervest Eestist ja kaugemaltki.
Ma kuulsin ka seda. Loodan, et kontsert läheb hästi ja kõigil on lõbus.
Sellised tähed väikeses Viljandis... Paljud ei uskunud esialgu, et te kohale tulete.
Pole midagi imelikku, meile siin meeldib.