Maavalitsuses käisid heategijad

Doonor. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Eile ootasid Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuse töötajad doonoreid Viljandi maavalitsuse hoones. Paar minutit enne vastuvõtuaja lõppu oli seal käinud 34 inimest, kellest neli loovutas verd esimest korda.

Verekeskuse klienditeenindaja Sille Vaabel ütles, et suvel ongi tavaliselt vähem vereandjaid ning kuna Viljandis enamasti doonoritest puudust ei ole, jääb 34 külastust normi piiresse.

2007. aastast doonor olnud Kaili tuli verd andma koos sõpradega oma sünnipäeva puhul, et teha kingitus hoopis kellelegi teisele. «Hea on teha head,» sõnas ta.

Mitmekordsed vereloovutajad

Eile viiendat korda verd loovutanud Triinu sõnas, et tuli verekeskuse kutse peale. Ta lisas, et tema tuttavatel ja sugulastel on vereülekannet vaja läinud ning doonoriks olemine on tema vastuteene selle eest.

Verekeskuse laboriosakonna juhataja Ülle Kuusiku sõnul teeb verekeskuse brigaad väljasõite aasta läbi neli korda nädalas. Viljandisse jõutakse paar korda kuus. Eelmisel nädalal oli Vabaduse platsil üleval doonoritelk.

Kuusik ütles, et levinumad põhjused, miks inimesed kabinetist tagasi saadetakse, on madal hemoglobiinitase, eriti naistel, kroonilised haigused ja tühi kõht. Malaaria kartuses ei võeta vastu mõnest eksootilisest riigist naasnud inimesi.

Kõigilt võetakse standardkogus

Doonor peab kaaluma rohkem kui 50 kilogrammi, sest igalt doonorilt võetakse 450 milliliitrit ning kergematele inimestele käib selline verekaotus üle jõu.

Küsimusele, miks enam ei võeta väiksemaid koguseid nagu nõukogude ajal, vastas Kuusik, et ravi seisukohalt on hea, kui patsient saab vere ühelt doonorilt. Samas ühe doonori veri võib minna mitmele inimesele, sest eraldi saab ära kasutada nii puna- kui valgelibled ja vereliistakud.

Vahe kahe vereandmise vahel peaks olema meestel vähemalt 60 ja naistel 90 päeva.
Viljandimaal on järgmine võimalus verd anda 28. juulil, kui Tartu ülikooli kliinikumi verekeskus võtab doonoreid vastu Viljandi haiglas.