Et 1. veebruarist lõpetab riik pensionide ja muude rahaliste hüvitiste väljamaksmise Eesti Posti kaudu tasuta teenusena, seisab suur osa pensionäre valiku ees, kas avada pangakonto või maksta posti teel saadava pensioni kättetoimetamise eest teenustasu, kirjutab ajaleht «Oma Saar».
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet ütles, et juba sel nädalal saadetakse kõigile inimestele, kes on seni oma hüvitised kätte saanud Eesti Posti kaudu, koju kiri, milles on täpselt valikuvõimalused täpselt üles loetud.
«Kirja juures on avaldus, mille inimene peab täitma ja 15. detsembriks tagasi saatma,» rääkis ta. «Kes sellist kirja aga mingil põhjusel ei saa või kes leiab, et ükski pakutud lahendus talle ei sobi, peaks nõu pidama kas pensioniametiga või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.»
Kui aga inimene soovib, et pension talle ka tulevikus riigi kulul tasuta koju kätte tuuakse, peab ta pensioniametile avalduse esitama. Avaldused vaadatakse individuaalselt läbi ja seejärel langetatakse otsus, kas tasuta kojukande taotlus on põhjendatud.
«Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige hüvitise saaja liikumistakistus või näiteks asjaolu, et inimene elab kusagil hajaasustuspiirkonnas ja seetõttu on pangateenus talle raskesti kättesaadav,» selgitas Malvet hüvitiste väljamaksmise uut korda «Oma Saarele».
«Liikumistakistuseks võib olla nii füüsilisest puudest kui transpordikorraldusest tulenev takistus. Samuti võib pangateenuse raskesti kättesaadavaks muuta inimese võimetus iseseisvalt kasutada tänapäeva pangatehnikat.»
Sotsiaalhüvitise tasuta kojukande säilitamiseks peab inimene täitma veel kahte tingimust: ta peab olema kas vanaduspensioniealine isik (meestel 63 eluaastat ja naistel praegu 60 aastat 6 kuud) või tööealine isik, kes saab töövõimetuspensioni ja kellel on tuvastatud sügav füüsiline või vaimne puue.
«Kui aga hüvitise saajal liikumistakistust pole ja kui ta ei ela hajaasustusalal, peab ta tegema valiku, kas ta soovib pensioni tulevikus saada mõne kommertspanga kaudu või on nõus maksma iga kojukande eest teenustasu,» jätkas Malvet. «Praegu on Eesti Postiga saavutatud kokkulepe, et üks kojukanne maksab hüvitise saajale 60 krooni.»
Mis puudutab pensioni kättesaamist postkontorist, siis see on võimalik ka pärast 2009. aasta 1. veebruari. Erinevus seisneb vaid selles, et raha väljastatakse pensionärile postkontoris asuva postipanga kaudu.
Merle Malveti sõnul puudutab uus kord kõiki neid inimesi, kellele makstakse Eesti Posti kaudu sotsiaalkindlustusameti, tööturuameti või siis töötukassa rahalisi hüvitisi.
Statistika järgi elab Eestis veidi alla 400 000 pensionäri ning sotsiaalministeeriumi andmetel tehakse juba praegu hüvitiste väljamaksetest ligi 70 protsenti panga kaudu.