/nginx/o/2008/11/18/94681t1h0b79.jpg)
Pühapäeval sattus Audru poldri lähedal rannapüünisesse väike kala, kelle liigi määramiseks kutsusid kalurid appi Tartu ülikooli mereinstituudi Pärnu uurimisjaama teaduri Heli Shpilevi, kirjutab
.
Pärnu kalurid püüdsid haruldase pullukala
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegu oli pullukalaga, mida rahvasuus tuntakse rasvakalana,» määratles Shpilev ning lausus, et pullukala on siinmail tõesti haruldus.
«Pullukala arvukus meie rannikuvetes on sedavõrd väike, et ta on kantud Eesti punasesse raamatusse lisamärkusega «määratlemata»,» rääkis Shpilev. «Seega on tegu liigiga, kelle ohustatuse astet ei ole andmete vähesuse tõttu olnud võimalik täpsemalt määratleda.»
Pullukala võib kasvada kuni 18 sentimeetri pikkuseks, kuid Eesti vetes tabatud isendid on teatmike andmetel 7-12-sentimeetrised. Pühapäeval püütu oli 12,5 sentimeetrit pikk.
«Kohas, kus kala püüti, oli vett ainult meetri jagu, kala oli elus ja end tugevasti kõhualuse iminapaga vette visatud klaaspurgi põhja külge kinnitanud,» kirjeldas Shpilev. «Kui elusat pullukala käes hoida, kipub ta end iminapaga isegi peopesale kinnitama.»
See ei ole just meeldiv, sest kala on sültjas ja limane.
«Pruun värv kala surres taandub, asendudes lillakasroosa tooniga,» kirjeldas Shpilev. «Et tegemist on väheliikuva põhjakalaga, on inimestel temaga kokkusaamised aset leidnud enamasti traallaevade pardal, vahel kalaletis, kus räimede sekka sattunud lillakasroosa kalake torkab hõbehallis räimemassis kergesti silma. Inimtoiduna on pullukala väheväärtuslik.»
Teaduri sõnutsi on pullukala Läänemere reliktne liik, pärinedes ajast, kui praeguse Läänemere asemel oli Joldia meri.