Kui mullu suvel avaldasid Viljandi uute autode müüjad ettevaatlikult lootust, et järgmisel aastal läheb neil juba tunduvalt paremini, siis praegu võivad nad kergendatult hingata: ennustus on täitunud.
Automüüjatelt kostavad esimesed rõõmunoodid
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
14. juuli 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peugeot’d, Kiat, Renault’d ja Daciat esindava autokeskuse Rael müügijuht Kalle Paalo lausus nagu teisedki Viljandi autoesinduste töötajad, et müük edeneb üha paremini ning optimismiks on põhjust.
«Eks pärast rasket aega kulu väike päikesepaiste ära ka,» leidis Paalo.
Tänavu kuue kuuga müüdi Viljandis 170 uut neljarattalist. Neist 134 olid sõiduautod ning 36 tarbesõidukid.
Mullu osteti vabriku järele lõhnavaid sõidukeid seitsme kuuga 115 ning terve 2009. aasta jooksul vaid 154. See tähendab, et tunamullu müüdi Viljandis umbkaudu 13 autot kuus, mullu 16 ja sel aastal 28.
Reaalsed andmed
Üle-eestiline statistika väidab, et mullusega võrreldes on uute sõidukite läbimüük kahekordistunud. Viljandi tulemused näitavad pisut üle 70 protsendi küündivat kasvu. Kohalikest esindustest müügi osas kõige edukama, Škodat ja Volkswagenit vahendava Linna Auto juhataja Rein Kullamaa jutu järgi on see täiesti normaalne.
«Väiksemate asulate müügitabelid kajastavad väga hästi Eesti autoturu reaalset olukorda,» lausus Kullamaa ja lisas, et üle-eestilistes andmetes on kindlasti rohkem valeinfot. Kalle Paalo, kes on aastaid siinsete esinduste andmeid kogunud, nõustus selle väitega.
Suzuki, Seati, Hyundai, Isuzu ja Citroëni marki esindava Siller Auto juhataja Ervin Juht näeb märgatavalt paranenud läbimüügi taga mitme asjaolu koosmõju: ostjad on taas julgemaks muutunud ja pangad annavad kergemini liisingut. Rein Kullamaa leidis, et kärpeperiood hakkab lihtsalt ümber saama.
«Üks klient ütles väga tabavalt, et lõpmatuseni ei saa kokku hoida ja millalgi peab elama ka hakkama,» sõnas ta.
Kalle Paalo on märganud, et autoostu mõtteid mõlgutavaid inimesi paneb mõnikord kõhklema esmatarbekaupade hindade tõus. Ta avaldas lootust, et millalgi hakkavad ka palgad kerkima ja kliendid saavad sellega enesekindlust juurde.
Auto kui defitsiit
Müügimeeste ütlemist mööda on autoostuhuvi hakanud rohkem ilmutama nii ettevõtted kui erakliendid. Selles osas, kummad on agaramad, lähevad arvamused lahku.
«Erakliendid tunnevad vist isegi pisut rohkem huvi,» leidis Ervin Juht.
Kalle Paalo ütles aga, et kui vahepeal oli firmaautodeks müüdud sõidukite osa nullilähedane, siis praegu vahetatakse töömasinaid uute vastu küll. Rein Kullamaa tõi välja väiksemate ettevõtete huvi taastumise, mis on aidanud eeskätt Volkswagenite müüki kasvatada.
Probleem, millega uue auto ostja tänapäeval kokku võib puutuda, on see, et endale meelepärase värvi ja lisavõimalustega autot tuleb teinekord kuude kaupa oodata, sest esinduste laoseis pole kiita. Tasapisi julgetakse asjaosaliste sõnul ostjat ootama jäävate eksemplaride arvu siiski kasvatada. Hiilgeaegadel valitsenud olukord, kus valida sai umbes tuhande laoauto vahel, ei taastu tõenäoliselt aga enam kunagi.
«Trend on sinnapoole, et ostja tellib just endale sobiva auto, mitte ei osta kohapeal seisvat,» kõneles Kalle Paalo. «Näiteks Peugeot’ puhul on laovaru 600-700 jagu ja seda on Eesti kohta väga palju.»
Kui Rein Kullamaa kogemuste põhjal on inimesed uut autot tellides ootamisega juba ära harjunud, siis Paalo näeb üllatunud pilke üpris sagedasti. Ühel meelel on müügimehed aga selles osas, et ooteaja pikkus on otsuse langetamise puhul väga tähtis argument.
«Auto ostmine on emotsionaalne tegu,» leidis Ervin Juht. «Kui uue auto ostmise mõte tekib, ei anna see rahu enne, kui on ära tehtud. Mõnikord lepitaksegi seetõttu sellega, mis olemas on.»
ARVUD
Viljandi autoesindustes tänavu kuue kuu jooksul müüdud uute autode hulk.
Linna Auto — 63
Rael — 40
Siller — 25
Amserv Viljandi — 22
LX Motors — 12
Silberauto — 8
Allikas: Kalle Paalo