Norra mägine sisemaa oli sajandite eest paljudes kohtades läbipääsmatu, aga see-eest pakkus liikumisvõimalusi pikk rannajoon. Meri aitas heita pilku silmapiiri taha.
Osebergi laev valmistub purjeid heiskama
14. juuli 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skandinaavia vetes seilasid toona mitmesugused alused. Kuigi uute leidude põhjal on saanud selgeks, et viikingiaja laevad erinevad suuruse, süvise ja profiili poolest oluliselt, olid need ometi ehitatud ühetaolise põhiplaani järgi — kahe täävi ja klinkerplangutusega.
Tønsberg on Norra vanim linn. Snorri Sturlusoni järgi rajati see enne 872. aasta Hafrsfjordi lahingut. Tønsbergis uidates satume avarale platsile, kus hulk turde ja tõsiseid mehi on ametis ehtsa viikingilaeva ehitamisega. Õhus on tõrva ja terase maskuliinset hõngu, rasked tammeplangud on ootel. Meistritel on üll muinasriided, sellid ja õpipoisid kannavad moodsamat masti rõivaid.
Aastal 1903 võttis talumees Oskar Rom südame rindu ning lõi oma maal asuvasse künkasse labida sisse. Künka kohta liikuvad legendid pajatasid peidetud varandusest ning süngetes pärimustes oli juttu kummitavatest katkuohvritest.
Juba paari labidatäie järel sattus Oskar imekaunile peenelt nikerdatud puidule. Kohale kutsutud ajaloolased kaevasid välja suurepäraselt säilinud kaheksanda sajandi viikingilaeva. Leid tõsteti ühele pulgale Egiptuses avastatud vaarao Tutanhamoni hauakambriga.
Kaks aastat tagasi otsustas rühm tegusaid mehi ehitada selle vana kauni laeva meresõiduks kõlbliku koopia. Kui kõik läheb hästi, võib järgmise aasta suvel näha uhket alust taas lainetel liuglemas nagu 1200 aastat tagasi.